kolmapäev, 10. oktoober 2012

Bulgaaria asemel Türki

Tahtsin mina minna päikesereisile, aga võimalikult soodsalt (see moodusõna odava asemel... kunagi mitu aastat tagasi tehti mingil koolitusel selgeks, et müügiorganisatsioon ei tohi kunagi asja kohta "odav" öelda, sest sellega tekib inimestel kohe arusaam, et asi on ebakvaliteetne... aga vot kui öelda "soodne", siis tekib mulje, et head asja saab hea diiliga... ja kui ma seda sõnamängu mõttes läbi mängisin, siis no mina kuulusin ka tõesti nende lammaste hulka, kellel sellised assotsiatsioonid tõepoolest tekkisid ja sõnamängu õnge läksid... aga see polnud mitte tänane teema muidugi).

Ühesõnaga siis mingi võimalikult lihtne ja odav reis, et ennast turgutada. Sügis pole ju veel eriti kaugele jõudnud, nii et peaks seda päikesefronti ka veel lähedalt kätte saama. Mees jällegi kaasa tulla ei saa vaid rabab tööd teha, nii et mina kolme lapsega - sellise kambaga kultuurireisile ei lähe vaid olulised on ainult päike, temperatuur ja vesi.

Mõtlesin ja nuputasin ja mõtlesin välja, et Bulgaaria on ju selline lähedalasuv imeilusate liivarandadega pärl, kus peaks kõike eelpoolnimetatut jaguma ning hinnad võiksid ka ju teoorias ikkagi soodsamad odavamad olla kui juba sellistes ammu väljakujunenud turismikuurortides. Lisaks on mul Bulgaariaga seoses omad emotsioonid - see oli minu elu esimene (ja üsna pikaks ajaks ka ainuke) välisreis, kui emal õnnestus töö kaudu saada tuusik kuldsetele liivarandadele. Ma olin siis vist üheksa aastane. No see oli minu jaoks ikkagi võimas reis ja võimas emotsioon.

Hakkasin siis guugeldama ja otsima, et kuidas kohale saada. Autoga oleks täitsa variant. Googel pakkus sõiduajaks 30 tundi. Mehega käime iga aasta Austrias, kuhu enamasti sõidame ca 25 tundi. Üks aasta läksime lumetormi tõttu küll 36 tundi. Lisaks käisime ju mehe ja lastega (siis küll veel põnni polnud) autoga Hispaanias, mis plaanitud 40 tunni asemel võttis (taas lumetormi tõttu) 50 tundi. Need oleme kõik jutti sõitnud. Nii et 30 tundi sõitu poleks nagu midagi erilist.

Ainus "aga" selle kõige juures on see, et meest seekord ei ole. Ja kuigi ma olen ka ise talle korra Poola järele sõitnud (lastega), mis minul võttis 26 tundi jutti sõitmist (minna tuli Saksa piiri äärde, ja mul polnud gepsu vaid ainult mehe sms olulisemate maanteede numbrite ja linnade nimedega ning kaart, kus terve poola mahtus a4 lehekülje peale - kui see vähegi vabandab... sest tagasi sõitsime me sealt 16 tundi....), siis praegu ma ei näe realistlikuna sõita üksi koos lastega nii pikka maad jutti. Ilma põnnita oleks see tegelikult küll tehtav, aga kuidas ma siis ilma temata niimoodi päikesevitamiine hankima läheks - talle neid ju ka vaja ja niigi pidin äsja temast enam kui nädala eemal olema... praegu kohe teist sellist laksu otsa küll ei taha teha.

Nii et auto langes ära. Hakkasin siis lennukit vaatama. Eestist on suvisel ajal ka otselende rannikule, aga hetkel neid enam ei ole. Või nojah, oli küll üks variant, kus ühe inimese pilet maksis üle 1000 euro... no aitäh, aga ei aitäh. Aga pole hullu. Võib ju lennata pealinna Sofiasse (kuhu eeldatavalt ikka rohkem lende on). Alguspunktiks olin niikuinii juba Riia pannud, sest Tartust pole vahet, kas sõita Riiga või Tallinnasse ja hetkel veel Riiast rohkem ja soodsamaid lende läheb.

Ja siis selgus, et Sofiasse saab küll.. väga erineva hinna eest.. ja kõige soodsamini saab sinna nii, et sõita läbi Istanbuli. No andke andeks... see tundus küll juba sürr. Et kui mina tahan minna võimalikult lähedale, siis tuleb selleks läbi Türgi sõita. Ja kui ma juba Türki sõidan, miks ma sealt siis tagasi põhja poole tulen, selle asemel, et sinna jäädagi.

Ma olen korra Türgis käinud küll. Aga see oli puhtalt ärireis ja nägime ainult Istanbuli ning vaba aega oli nii minimaalselt, et ega miskit kultuuri ka eriti nautida ei jõudnud. Istanbuli liiklust nägime aga küll, kui ühe võimaliku allhankija juurest teise juurde muudkui sõitsime. See oli paras peavalu, ma võin öelda. Ise ei oleks tahtnud kuidagi roolis olla.

Puhkusereisil pole aga kunagi Türgis käinud. Teadmine oli, et seal ikka ka käiakse, aga ei midagi enamat. Kuna mingeid erinõudeid (peale päikese, temperatuuri ja vee) polnud, siis vaatasin lihtsalt lennupiletite järgi, et kuhu odavam on.

No ja nii see siis läksi, et nüüd pakime asju ja lendame Antalyasse. Temperatuur on seal hetkel kuulu jägi ca 28 kraadi ning päikest ja vett ka jagub. Nii et sobib :) Eks kui muljed käes, siis saab neid ka siin jagada.

3 kommentaari:

tikker ütles ...

Mina murran siiani pead, miks pilet Riia-Bergen on kallim, kui Tallinn-Riia-Bergen. Sama firma, sama lend, ühel puhul siis lihtsalt ühe lennu asemel kaks... Ja see kahe lennuga on odavam.

Kas keegi palun seletaks :D

Kylli ütles ...

hea, et sa autoga Bulgaariasse minema ei hakanud :D

tegelikult on see täiesti tehtav, aga kui kaardilt pahaaimamatult otsetee (mis Rumeeniat riivab) valida, siis sinna Rumeenia (E-märgistusega)teedele võib sõna otseses mõttes jäädagi :). Läbi Tšehhi tuleb jämedalt 300-400 km pikem, aga ilmselt kiirem. Kahe juhiga saaks pingutades hakkama vast ühe ööbimisega, aga üksi kolme lapsega peaks puhtalt sõiduks ca kolm päeva arvestama.

aga muidu mõnusat päikesereisi teile (teinekord anna teada, kui ilma meheta pead minema, ma oleks koos ühe titega vast kah ühinenud :))

Katri ütles ...

Tikker: see on küll tea utoopia... ago igatahes õnnesoovid, et sul on põhjust neid piloted uurida :)

Külli: no nüüd siis ütled... ja mina siin murran pead, et küll oleks hea, kui ei peaks üksi reisima. Igatahes ma jätan selle meelde ja katsu sa järgmine kord midagi vabanduseks tuua...