laupäev, 31. märts 2012

D-vitamiin, depressioon, diabeet, vähk ja muud koledused

Vean 1000 EURi peale kihla, et Sinul, kes sa seda teksti praegu loed, on D-vitamiini puudus!


Ja kui ma niimoodi veakski kõikidega kihla, siis oleks mul suur hunnik pappi. Jah, mõnele üksikule peaksin ka mina maksma, aga see oleks köömes nendega võrreldes, kes mulle maksaksid.


Natuke fakte. Eestis läbiviidud doktoritöö raames selgus, et augusti lõpuks on D-vitamiini puudus 10% eestlastel. Tundub nagu väike number.... aga D-vitamiin on ju päikesevitamiin ja päikesest saab seda meeletus koguses. Kui viibida katmata nahaga ja ilma päikesekreemita suvel päikese käes, siis 15 minutiga saab 10 000 - 15 000 ühikut D-vitamiini. Päevane soovitatav norm praeguste terviseorganisatsioonide juures on 400 ühikut, mida viimasel ajal on tõstetud 600 peale (ja mitmed uuringud näitavad veel kõrgemaid soovitusi, aga sellest edaspidi).


Selles valguses tundub uskumatu, et suvi läbi päikest nautida saanud inimeste hulgas on ikka veel D-vitamiini puuduse käes kannatajaid.


Hullemaks aga läheb.


Talvekuudel pidavat sama uuringu andmetel D-vitamiini puuduse käes kannatama 73% eestlastest. Siit siis ka minu rahaline võit antud kihlveos. Hetkel, kui pole veel D-vitamiini loomiseks piisav päike paistma hakanud (D-vitamiini tekkeks on vaja UV B kiirgust, ehk seda, mis nahka pruunistab), ei tule sellest ka midagi juurde ning igasugused D-vitamiini varud pidid eestlastel otsa saama juba oktoobrikuus.


Nii et ainukesed, kellel hetkel see näit korras võib olla, on need, kes pidevalt D-vitamiini kalamaksaõli või toidulisanditega manustavad või iga päev suures koguses lõhet ja angerjat söövad. Paljukest neid meie seas on? Ma tegelikult kahtlen, et neid nii paljugi kui selle uuringus näidatud 27% on. Tõesem tundub minu perearsti kogemus, kes ütles, et ta on elu sees saanud ainult ühelt inimeselt normidele vastava analüüsitulemuse ja see inimene oli kaks aastat järjepidevat topeltkogustes D-vitamiinikuuri teinud, sest oli ka sügavas puuduses enne vaevelnud.


Ühesõnaga. Me kõik oleme hetkel tõenäoliselt D-vitamiini puuduses. Mina olen kohe kindlalt, sest kui rääkisin perearstiga väsimusest, siis tegi ta mulle igast analüüse ja nende seas ka D-vitamiini oma. Selle kohta ütles ta küll enesekindlalt, et võib kihla vedada, et see mul normis pole. Mul on hea meel, et ma seda kihlvedu vastu ei võtnud. Ma olen saanud piisavalt targaks, et teda mitte üle kavaldada püüda. Olen päris mitu korda tema nõuannete vastaselt toimetanud ja hiljem kõrvad lontis tema juurde löntsinud ja tõdenud, et tal oli ikka õigus.


Ja muidugi oli tal ka seekord õigus. Kui normnäitajad kehas on 75-100, väike puudujääk on 50-75, ja alla 50 on juba avitaminoos.


Wikipedia ütleb: "Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus"


Minul oli see näitaja 39. Ta küll lohutas mind, öeldes, et on näinud ka näitajat 18, kuid fakt on fakt. Mul on tõsine ja juba haiguslikuks muutunud vitamiinipuudus. Nii et viimased päevad olen siin lisaks põnnile ka endale D-vitamiini manustanud ja tegelikult ootan praegu ühte saadetist, et seal olevaid tablette ka koduõppuritele anda. Sest no kust nemadki seda D-vitamiini saama peaksid hetkel.


Õnneks on varsti käes päikeseaeg ja siis võib mõneks kuuks teema ära unustada. Aga sügisel hakkab kõik jälle otsast peale.


D-vitamiiniga on aga igasuguseid segadusi teadusmaailmas.


Siiani valitseva teadmise kohaselt oli D-vitamiin vajalik luude arenguks. Selle jaoks oli päevane vajalik norm 400 rahvusvahelist ühikut. Nüüd on seda vaikselt nihutatud 600 peale. Kusagilt lugesin ka infot, et D-vitamiini üledoseerimine on ääretult ohtlik ning juba kümnekordne doos on üledoseerimine. See jutt oli toitumine.ee leheküljel. Viimaste uuringute valguses tundub see lause täielik jama olevat. loodetavasti võtavad nad seal varsti seda täiendada.


Mida siis viimased uuringud näitavad.


Viimase aja uuringud seostavad D-vitamiini puudust depressiooniga, diabeediga, vähiga, sklerosis multipleksiga, südamehaigustega ja igast muude vähemate asjadega.. lisaks siis muidugi see luude areng, mis varasemast juba teada on.


Vähi uuringuteks tehtud uuring leidis, et vähi ennetamiseks vajalik päevane kogus D-vitamiini on 4000 ühikut. Ehk siis just see kümnekordne praeguse normi level, mida veel mõnda aega ohtlikuks peeti. Selle uuringu sees vihjati, et 10 000 ühikut päevas oleks ohutu kasutamise piir.


Samas oli ühes kohas toodud välja asjaolu (ei tea kui tõene), et maailmas on teada ainult üks juhtum, kus inimene on D-vitamiini üledoosi tõttu haiglasse sattunud. Tema oli enne seda mitme aasta jooksul iga päev võtnud sisse 150 000!!! ühikut. Haiglas viibis ta paar päeva, kui D-vitamiin kehas ära seotu ja väljutati ning seejärel läks tagasi koju.


Depressiooni uuringus ennetamise norme välja ei toodud, aga on leitud, et D-vitamiini puudus suurendab depressiooni esinemise tõenäosust 60%. Nii et kõik minusugused, sessoonse depressiooni käes kannatajad, sügisväsimuse ja kevadväsimuse tundjad - kuidas teil D-vitamiiniga lood on?


D-vitamiini seosest diabeedi kohta sain infot väga kurval viisil. Helistas sugulane, kelle tütrel, täiskasvanuelu alustaval noorel naisel, diagnoositi hiljuti diabeet. Ja see hullem variant - see, kus tuleb ennast elu lõpuni igapäevaselt süstida. Kust ja miks tuli, ei oska keegi öelda. Ema tegi selle peale tõsise uuringu ja leidis info D-vitamiini puuduse ja diabeedi kohta, mida uuema aja uuringud näitavad.


Ühesõnaga... teadus areneb, aga meie teadlikkusel võab aega, et sellele järgi jõuda.


Praegu aga tundub nii, et suvekuudel tuleb kindlasti mingi aja päevast (piisab 15 minutist) ilma kaitsevahenditeta päikese käes kümmelda. Soovitatav ajavahemik on kell 10-14, ehk just see aeg, mida tavaliselt soovitatakse vältida liigse päikesekiirguse tõttu. Eks siin kehtib taas tasakaalu põhimõte - liiga palju on halb, aga täiesti ilma on ka halb. Nii et mõõdukust!


Lisaks siis tuleb muul osal aastast ikkagi tõsiselt tegeleda D-vitamiini manustamisega. Kui tahta hoida luid, siis piisab ehk praegusest normist ehk 400st ühikust. Seda on põhimõtteliselt ehk võimalik ka toidust saada kui hoolega söögilauda jälgida ja väga palju rasvast kala tarbida (kuigi peab ikka väga sihikindel olema oma toidulaua osas).


Kui aga uskuda uuemaid teadustöid ning tahta ennast kaitsta ka depressiooni, vähi, südamehaiguste ja teiste tõsiste haiguste eest, siis tundub, et tuleb tarbida päevas 4000 ühikut. Ma olen küll üldiselt selline, kes pooldab vajalike ainete saamist toidust, mitte tabletist, kuid seda 4000 ühikut on küll väga keeruline saada. Ühes kohas toodud D-vitamiini sisalduse tabeli järgi arvutades tuleb selleks süüa päevas 400g angerjat või 1kg lõhet või 10kg munakollaseid. No... keeruline...


Ja siis on veel see vitamiinivormi küsimus. Söödaval kujul on kahte sorti vitamiini. D2 ja D3. D2 on taimest saadud vitamiin (seened näiteks). D3 on loomne saadus (kalamaksaõli). Keha aga omastab D3-e oluliselt paremini kui D2-te. Siinkohal on anekdoot selles, et meil müügil olevad D-vitamiinid on just D2-l põhinevad. Vaatasin üle ka põnni retsepti alusel saadavad tilgad ja ka need on D2 alusel (ja päevane ettenähtud kogus annab 400 ühikut).


Küsimusi seega palju...
Kui palju siis tegelikult päevas vaja on: 400?, 600?, 1000? 4000?
Mis on ohtlik tase ja mis juhtub selle ületamisel?
Kas leppida D2 vitamiiniga või hankida ikkagi D3 vorm?
Mida hakata peale imikute ja lastega... hetkel neil ju norm D2 ja 400 ühikut...
Ja kuidas ikkagi teha nii, et võimalikult palju saaks vitamiini loomulikul teel - päikesest ja toidust...


Mõtlen siin, et kelle käest neid küsida oleks....


PS: Tean küll, et viisakas oleks linke ka juurde panna, kust ma selle info kokku korjasin. Aga ausõna - lihtsalt ei viitsi hetkel. Mingi hetk hoidsin kõiki neid lehti lahti, et viiteid kokku korjata, aga siis hakkas segama, et 100 lehte lahti oli ning panin nad kõik kinni. Aga googel annab üsna ruttu otsingu peale infot kätte, kes põhjalikumalt huvi tunneb. Alustasin eestikeelsest, aga põhiinfo, mis siia kirja sai, pärineb tegelikult ikka lõpuks ingliskeelsetest teadusuuringute ja ametlike organisatsioonide andmetest.

15 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ma küll võõras inimene ja juhuslikult sattunud aeg-ajalt lugema, aga alati väga põnev olnud. Aitäh!
Minu laps saab Päikese vitamiini, see sisaldab kolekaltsiferooli ehk siis seda D3-e ja oliiviõli, manustamine on ka üks tilk muidugi, aga see sisaldab: 1 tilk sisaldab: µg/tilgas
Vitamiin D3 (kolekaltsiferool) 11,5 µg. Mulle kiire googledamise peale tundub, et see vastab ka 400le ühikule ja pakendil on muidugi juures, et ületada seda kogust ei tohi. Eks jäin minagi nüüd mõtlema, kui palju seda lapsele anda ja kas peaks ka ise võtma hakkama, aga millist kogust siis?

Anonüümne ütles ...

Eesti keeleski saab lugeda Soram Khalsa "D-vitamiini revolutsiooni". Väga huvitav.
Olen üks neist, kel D-vitamiini tase hea, sest olen kaks aastat võtnud rootsi päritolu Holistic D-3 vitamiini. Ühes kapslis 2000 ü. Talvel kaks, suvel üks kapsel päevas.

Anonüümne ütles ...

mul 6kuune laps ja olen ka uurinud meil müüdavaid d-vitamiine. vaidleksin vastu, et kõik on d2. enamik on just ikkagi d3 (tervisepüramiid, gefilus, minisun, apovit), retsepti alusel saadav devitol on d2.

Katri ütles ...

D2 vs D3 vitamiini olukord tundub siis tõesti parem olevat, kui mulle mulje jäi. Võtsin selle info netist ning kontrollisin ainult oma vitamiiniga üle. Küllap siis vananenud info. See igatahes väga positiivne, et D3-l asjad baseeruvad, üks mure vähem :)

See raamat tundub kiire guugeldamise peale üks hea asi olevat jah. Tuleb vist läbi lugeda.

Koguse teema ja imikud on keeruline teema. Ei julge omaalgatuslikult siin eriti midagi tegema hakata ja nende kohta väga mingit uuemat infot ei leidnud oma kiirotsingul.

Kuigi üks 2002 aastast Kanadas avaldatud erinevaid teadusuuringuid kokku võttev artikkel toob välja soovituse talvekuudel (oktoober kuni aprill) võtta alla aastasel lapsel 800 ühikut päevas.

Lisaks on seal välja toodud asjaolu, et mürgisust on tekitanud (seekord täiskasvanutel) alles 40 000 ühikut/päevas manustamine.

Räägitakse ka ühekordsete suurte annuste kasutamisest, kus 100 000 ühikut ühekordselt manustades (näiteks kord poolaastas) võib anda häid tulemusi riskigruppidele, aga selles osas nad pigem ootaks uusi uuringuid. Uuringud 300 000 ja 600 000 ühiku manustamisega (kolme või nelja kuu tagant) on näidanud, et mõned näitajad lähevad nii üle normi (peamiselt kaltsiumi sisaldus).

Artikkel ise siin: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2795675/?tool=pubmed

tikker ütles ...

Vanasti oli D3-ga väga nukker seis, nüüd õnneks jah parem, Apovit on vist see levinuim, mida Eestis kasutatakse, seal nüüd ka D3. Aga ma ise muidugi eelistaks Päikesepüramiidi oma - mida kontsenteeritum, seda mugavam lastele anda.

Muidu oli igati suur rõõm sinu juttu lugeda - ja ka seda, et Kessu samamoodi arvab. Enamik inimesi, kellega ma seda arutanud olen, paistab siiski arvavat, et kui mitmekesiselt toituda, siis pole midagi juurde vaja ja et ju põhjamaade inimese organism on meie kliimavöötmega kohandunud.

Ega ma ka ju ei tea, ma pole teadlane. Aga vaat, mina ikkagi usun seda, mida sinagi. Eks me kõik pea omad valikud ise tegema...

Anonüümne ütles ...

Tere! Mina puutun D-vitamiini teemaga igapäevaselt oma töös kokku. Sellest tulenevalt olen seda päris palju uurinud. Tervel täiskasvanud inimesel on soovitatav lisa D3 vitamiini doos 800 TÜ (s.o siis 1 tilk tervisepüramiidi vitamiini või 10 tilka Apoviti) päevas. Ameeriklased sealjuures soovitavad suuremaid annuseid. D2 vitamiin töödeldakse ümber D3 vormiks ja seda tarvitades on vajalik suurem kogus (ei mäleta täpselt, aga see oli vist umbes 3x rohkem). Kuna tegemist on rasvlahustuva vitamiiniga, siis eelistada tasuks õlilahuseid tablettidele.
Et saada loodusest piisavalt D-vitamiini peaks veetma 2x nädalas 20 minutit katmata käte ja näoga päikese käes. Sealjuures on Eestis D-vitamiini talv novembri algusest veebri lõpuni- sel ajal ei ole võimalik loodusest vajalikku doosi saada.
Ja mis puudub Eesti D-vitamiini uuringusse- siis on seal kasutatud vitamiiniväheseuse ja -puuduse määratlemisel madalamaid väärtusi kui praegu kasutatavad.
D-vitamiini taseme juures 38 soovitaks mina võtta lisaks 2000 ühikut päevas vähemalt päikeseliste ilmade saabumiseni.
Tervitades,
Raili- TÜ doktorant

Katri ütles ...

Tikker: Kusjuures paar kuud tagasi oleksin mina ka ilmselt kohanemise-põhimõttest rääkinud. Nüüd hakkasin asja uurima lihtsalt tänu sellele, et üsna korraga sain perearstilt infot D-vitamiini puudumise kohta enamikel ning sugulaselt infot D-vitamiini seotusest tõsiste haigustega ning kogustesegadusest. Eks me kõik õpime ja areneme.

Ja kui vaadata D-vitamiiniga seostatavaid haigusi ja eestlaste olukorda...
d-vitamiini puudust seostatakse südamehaigustega - Eesti meeste suurim surmade põhjustaja on südame-veresoonkonna haigused;
d-vitamiini puudust seostatakse vähiga - Eesti naiste suurim surmade põhjustaja on vähk;
d-vitamiini seostatakse depressiooniga - kusagilt on kõrva jäänud info, et 60% eestlastest on depressiooniga kokku puutunud...

Tundub, et kohanemine ei toimi eriti hästi...


Raili: suur-suur aitäh informatsiooni eest. Nüüd on natuke kindlam edasi minna. Kas Sa oskad midagi ka öelda imikute ja laste kohta... kas neile on ka see 800 ühikut sobiv?

Anonüümne ütles ...

Alla 1- aastastele soovitatakse anda 400-800 TÜ D-vitamiini päevas erinevate soovituste alusel.
Raili

Anonüümne ütles ...

ja 600- 1000TÜ päevas üle- aastastele. Ma arvan, et talvel võiks sellises doosis lisatarvitamine olla täiesti adekvaatne, sest D-vitamiini allikad on tõepoolest piiratud.
Raili

Katri ütles ...

Aitäh, Raili!

heaon ütles ...

Oleks armas, ku keegi vastaks. Mul saab preili kuu lõpus 11-kuuseks, hetkel dilemma ees, kas anda talle Devitoli edasi või mitte? Või anda üle ühe päeva? Siinkirjutatust lähtudes annaksin vist ikkagi edasi. Olen õigel teel?

Katri ütles ...

Eks küsimus ilmselt peamiselt selles, kas ta saab vajaliku D-vitamiini kätte. Peamine allikas ju päike. Seda juba vaikselt on, aga mitte iga päev. Lisaks peaks siis ikka piisavalt päikese käes katmata nahaga viibima. D-vitamiini tekitab seesama kiirgus, mis nahka pruuniks teeb. Nii et päikesekreemi puhul ka ei toimi.

Kui päikest ei saa, siis tuleks ilmselt ikka vitamiini anda.

"Piisav" päike on, niipalju kui ma uurisin, ajavahemikus 10-14 saadav ning kui olla üleni katmata nahaga (hetkel ilmselt liiga külm veel selleks), siis piisab 5st minutist päevas. Kui lasta päikest ainult näole ja kätele, siis tuli olla vist ca 2 tundi päevas päikese käes. Võid igaks juhuks üle otsida internetist need ajavahemikud, ma hetkel mälu järgi panin.

Anonüümne ütles ...

Lugege Anneli Sootsi atikleid D3 kohta , väga harivad.Üledooi kohta lugesin , et on maailmas ainult 1 juhtum ja see inimeme tarvitas aastaid 150000 ühikut, nii et meie lubatud doosid on nii madalad, et sellset küll üledoosi ei saa, ja päikese kätte tuleb minna ilma , et sa oma keha rasvad maha pesed.(googelda surnud arst ei valeta)kõike vitamiine ja mineraale on vaja palju palju rohkem, sellepärast me nii haiged olemegi, rakud on näljas ja toiduga ei saa vajaminevat kätte.

Anonüümne ütles ...

D2 on sünteetiline vitamiin ja keha ei võta seda omaks, ikkka võtta D3

Anonüümne ütles ...

Ka alaselja valud on seotud D3 puudusega, omast kogemusest võin öelda, korraga võtsin nii kuidas purgist välja tuli , päevas oma 5-6 korraga kaks korda päevas ja valus kadusid kui purk tühjaks sai.