esmaspäev, 30. jaanuar 2012

RÕK II õppeaste: Loodusõpetus



Riiklik õppekava. II õppeaste (4-6 klass)

LOODUSÕPETUS

1. Maailmaruum

2. Planeet Maa

3. Elu mitmekesisus Maal
4. Inimene
5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond
6. Vesi kui aine, vee kasutamine
7. Asula elukeskkonnana
8. Pinnavormid ja pinnamood
9. Soo elukeskkonnana
10. Muld elukeskkonnana
11. Aed ja põld elukeskkonnana
12. Mets elukeskkonnana
13. Õhk
14. Läänemeri elukeskkonnana
15. Elukeskkond Eestis
16. Eesti loodusvarad
17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis


1. Maailmaruum 

Õpitulemused 
Õpilane:
1) kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust;
2) põhjendab mudeli abil öö ja päeva vaheldumist Maal;
3) leiab taevasfääril ja taevakaardil Suure Vankri ja Põhjanaela ning määrab põhjasuuna; 
4) leiab eri allikaist infot maailmaruumi kohta etteantud teemal, koostab ja esitab ülevaate.

Õppesisu
Päike ja tähed. Päikesesüsteem. Tähistaevas. Tähtkujud. Suur Vanker ja Põhjanael. Galaktikad. Astronoomia.
Mõistedmaailmaruum, Päike, Maa, Kuu, tiirlemine, pöörlemine, ööpäev, aasta, täht, planeet, satelliit, Päikesesüsteem, tähtkuju, Suur Vanker, Põhjanael, galaktika, astronoomia.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1. Mudeli valmistamine Päikese ning planeetide suuruse ja omavahelise kauguse kujutamiseks. 
2. Öö ja päeva vaheldumise mudeldamine.
3. Maa tiirlemise mudeldamine.
4. Tähistaeva vaatlused. Põhjanaela leidmine tähistaevas.


2. Planeet Maa 

Õpitulemused 
Õpilane:
1) iseloomustab maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit; 
2) teab ja näitab kaardil mandreid ja ookeane ning suuremaid Euroopa riike;
3) leiab atlase kaardilt kohanimede registri järgi tundmatu koha;
4) toob näiteid erinevate looduskatastroofide kohta ning iseloomustab nende mõju loodusele 
ja inimeste tegevusele.

Õppesisu
Gloobus kui Maa mudel. Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Mandrid ja ookeanid. Suuremad riigid Euroopa kaardil. Geograafilise asendi iseloomustamine. Eesti asend Euroopas. Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid, üleujutused.
Mõistedgloobus, mudel, looduskaart, riikide kaart, kontuurkaart, atlas, ekvaator, põhja- ja lõunapoolkera, põhja- ja lõunapoolus, manner, ookean, meri, geograafiline asend, riigipiir, naaberriik, vulkaan, laava, lõõr, maavärin, orkaanid, üleujutused.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

1. Gloobuse kui Maa mudeli valmistamine. 
2. Õpitud objektide kandmine kontuurkaardile.
3. Erinevate allikate kasutamine info leidmiseks ja ülevaate koostamiseks looduskatastroofide kohta.



3. Elu mitmekesisus Maal 

Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab kasutada valgusmikroskoopi;
2) teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest;
3) selgitab ühe- ja hulkraksete erinevust;
4) nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimese elus;
5) võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi;
6) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning 
jäävööndis.

Õppesisu
Organismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal.
Mõisted: rakk, üherakne organism, bakter, hulkrakne organism, toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, keskkonnatingimused, kõrb, vihmamets, mäestik, jäävöönd, kivistised, hiidsisalikud ehk dinosaurused.

Praktilised tööd
1. Erinevate rakkude vaatlemine ja võrdlemine.
2. Raku mudeli ehitamine või uurimine multimeedia materjalide abil.
3. Seemnete idanemise uurimine erinevates keskkonnatingimustes.
4. Taimede ja loomade kohanemise uurimine muutuvates keskkonnatingimustes. 
5. Organismide eluavalduste uurimine looduses.


4. Inimene 

Õpitulemused 
Õpilane:
1) nimetab inimese elundkondade tähtsamaid elundeid, kirjeldab nende ülesandeid ja talitluse üldisi põhimõtteid ning vastastikuseid seoseid;
2) teab, et inimene ja tema eellased kuuluvad loomariiki;
3) seostab inimese ja teiste organismide elundeid nende funktsioonidega;
4) võrdleb inimest selgroogsete loomadega;
5) analüüsib lihtsa katse või mudeli järgi inimese elundi või elundkonna talitlust; 
6) toob näiteid taimede, loomade, seente ja bakterite tähtsuse kohta inimese elus; 
7) põhjendab tervisliku eluviisi põhimõtteid ning koostab tervisliku päevamenüü.

Õppesisu
Inimese ehitus: elundid ja elundkonnad. Elundkondade ülesanded. Organismi terviklikkus. Tervislikud eluviisid. Inimese põlvnemine. Inimese võrdlus selgroogsete loomadega. Taimed, loomad, seened ja mikroorganismid inimese kasutuses.
Mõisted: elund, kude, elundkond, nahk, lihased, luustik, süda, veresoon, arter, veen, kopsud, maks, magu, soolestik, peensool, jämesool, pärak, meeleelundid, närvid, peaaju, seljaaju, munandid, munasarjad, emakas, viljastumine, näärmed, neerud.

Praktilised tööd
1. Elundi mudeli valmistamine ja/või talitluse uurimine.
2. Katsed ja laboritööd inimese elundite talitluse uurimiseks.
3. Ülevaate koostamine inimese seosest ühe taime-, looma-, seeneliigi või bakterirühmaga. 
4. Menüü analüüsimine, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest.


5. Jõgi ja järv. Vesi kui elukeskkond

ÕpitulemusedÕpilane:
1) kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel;
2) oskab läbi viia loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi;
3) nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;
4) iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja 
suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine);
5) iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves;
6) kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike;
7) toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta eluks vees ja veekogude ääres; 
8) koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke.

Õppesisu
Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus.

Mõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine.
2. Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi.
3. Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal.
4. Vesikatku elutegevuse uurimine.
5. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale.

    6. Vesi kui aine, vee kasutamine 

    ÕpitulemusedÕpilane:
    1) kirjeldab vee olekuid, nimetab jää sulamis-, vee külmumis- ja keemistemperatuuri;
    2) teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid;
    3) selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katse abil erinevate pinnaste vee läbilaskvust; 
    4) kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust; 
    5) toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele.

    Õppesisu
    Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine.
    Mõisted: aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtrimine.

    Praktilised tööd
    1. Vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine; vee soojuspaisumine; vee liikumine soojendamisel; märgamine; kapillaarsus). 
    2. Erineva vee võrdlemine. 
    3. Vee liikumine erinevates pinnastes. 
    4. Vee puhastamine erinevatel viisidel. 
    5. Vee kasutamise uurimine kodus või koolis. 

    7. Asula elukeskkonnana

    ÕpitulemusedÕpilane:
    1) näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu;
    2) võrdleb erinevate teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise asulaga;
    3) iseloomustab elutingimusi asulas ning toob näiteid inimkaaslejate loomade kohta; 
    4) koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid;
    5) võrdleb keskkonnatingimusi maa-asulas ja linnas;
    6) toob näiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta;
    7) hindab kodukoha õhu seisundit samblike esinemise põhjal;
    8) teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas.

    Õppesisu
    Elukeskkond maa-asulas ja linnas. Eesti linnad. Koduasula plaan. Elutingimused asulas. Taimed ja loomad asulas.
    Mõisted: tehiskooslus, asula plaan, parasiit, inimkaasleja loom, prahitaim, park.
    Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    1. Eestit või oma kodumaakonda tutvustava ülevaate koostamine.
    2. Õppekäik asula elustikuga tutvumiseks.
    3. Keskkonnaseisundi uurimine koduasulas.
    4. Minu unistuste asula – keskkonnahoidliku elukeskkonna mudeli koostamine.


    8. Pinnavormid ja pinnamood 

    ÕpitulemusedÕpilane:
    1) kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet;
    2) kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil;
    3) toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele;
    4) selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtegevuse mõju kohta 
    koduümbruse pinnamoele.

    Õppesisu
    Pinnavormid, nende kujutamine kaardil. Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood. Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja-Eesti paekallas. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid.
    Mõisted: pinnavorm, küngas, org, nõgu, mägi, nõlv, jalam, samakõrgusjoon, suhteline ja absoluutne kõrgus, kõrgustik, tasandik, madalik, paekallas, pinnamood, mandrijää, voor, moreen, rändrahn.

    Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    1. Künka mudeli koostamine ning künka kujutamine kaardil samakõrgusjoontega. 
    2. Koduümbruse pinnavormide ja pinnamoe iseloomustamine.


    9. Soo elukeskkonnana 

    ÕpitulemusedÕpilane:
    1) iseloomustab kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas; 
    2) oskab põhjendada Eesti sooderohkust;
    3) selgitab soode kujunemist ja arengut;
    4) seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega; 
    5) võrdleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas;
    6) koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid; 
    7) selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust.

    Õppesisu
    Soo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba. Elu- tingimused soos. Soode elustik. Soode tähtsus. Turba kasutamine. Kütteturba tootmise tehnoloogia. 

    Mõisted: madalsoo, siirdesoo, raba, älves, laugas, turbasammal, turvas.
    Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    1. Sookoosluse uurimine õppekäigu, mudelite või veebimaterjalide põhjal. 
    2. Turbasambla omaduste uurimine.
    3. Kollektsiooni koostamine õppeekskursioonil.


    10. Muld elukeskkonnana 

    ÕpitulemusedÕpilane:
    1) kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi; 
    2) põhjendab katsega, et mullas on õhku ja vett;
    3) selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses;
    4) tunneb mullakaeves ära huumushorisondi;
    5) kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes.

    Õppesisu
    Mulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aineringe. Mulla osa kooslustes. Mullakaeve. Vee liikumine mullas.
    Mõisted: muld, aineringe, kivimite murenemine, mulla tahke osa, mullasõmerad, mullaõhk, mullavesi, huumus, huumushorisont, liivmuld, savimuld.

    Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    1. Mullaproovide võtmine, kirjeldamine ja võrdlemine. Komposti valmistamine. 
    2. Mulla vee- ja õhusisalduse katseline kindlaksmääramine.
    3. Mulla ja turba võrdlemine.
    4. Mullakaeve kirjeldamine ühe õpitava koosluse (aia, põllu, metsa, niidu) näitel.


    11. Aed ja põld elukeskkonnana 

    ÕpitulemusedÕpilane:
    1) selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine tekkes;
    2) kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel; 
    3) toob esile aia- ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises;
    4) tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid;
    5) koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
    6) toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta;
    7) võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse 
    tooteid;
    8) toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja nende tagajärgede kohta; 
    9) toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus.

    Õppesisu
    Mulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosüntees. Aiataimed. Viljapuu- ja juurviljaaed, iluaed. Põld kui kooslus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse.
    Mõisted: fotosüntees, orgaaniline aine, väetis, viljavaheldus, liblikõielised, mügarbakterid, sümbioos, kultuurtaim, umbrohi, kahjurid, taimehaigused, keemiline tõrje, biotõrje, mahepõllumajandus, köögi- ja puuvili, sort, maitsetaim, ravimtaim, iluaed.

    Praktilised tööd
    1. Komposti tekkimise uurimine. 
    2. Ühe aia- või põllutaimega seotud elustiku uurimine. 
    3. Aia- ja põllukultuuride iseloomustamine ning võrdlemine, kasutades konkreetseid näidisobjekte 
      või veebipõhiseid õppematerjale. 
    4. Uurimus aia- ja põllusaaduste osast igapäevases menüüs või uurimus ühe põllumajandussaaduse (sh loomakasvatussaaduse) töötlemisest toiduaineks. 

    12. Mets elukeskkonnana 

    ÕpitulemusedÕpilane:
    1) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas; 
    2) võrdleb männi ja kuuse kohastumusi;
    3) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi; 
    4) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi;
    5) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke;
    6) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas;
    7) selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid.

    Õppesisu
    Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Puidu töötlemine. Metsade kaitse.

    Mõisted: ökosüsteem, põlismets, loodusmets, majandusmets, jahiulukid, sõralised, tippkiskja, metsarinded, metsatüübid: nõmmemets, palumets, salumets, laanemets.
    Praktilised tööd
    1. Tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga. 
    2. Eesti metsade valdavate puuliikide võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale. 
    3. Uurimus: mets igapäevaelus / metsaga seotud tarbeesemed. 
    4. Metsloomade tegutsemisjälgede uurimine. 

    13. Õhk 

    Õpitulemused 
    Õpilane:
    1) mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;
    2) võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades;
    3) iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;
    4) kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet;
    5) iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;
    6) selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele;
    7) teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel; 
    8) toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel;
    9) nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist.

    Õppesisu
    Õhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine.
    Hapniku tähtsus looduslikes protsessides: hingamine, põlemine ja kõdunemine. Õhk elukeskkonnana. Organismide kohastumine õhkkeskkonnaga. Õhu saastumise vältimine.

    Mõisted: õhkkond, õhk, gaas, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, tuul, tuule kiirus, tuule suund, kondenseerumine, pilved, sademed, veeringe, ilm, ilmastik, hingamine, põlemine, kõdunemine, tolmlemine.
    Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    1. Õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas; õhu kokkusurutavus; õhu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine.
    2. Temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine. 
    3. Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi.


    14. Läänemeri elukeskkonnana 

    ÕpitulemusedÕpilane:
    1) näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari; 
    2) võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure; 
    3) iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;
    4) iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;
    5) selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjusi ja riimveekogu elustiku eripära; 
    6) võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres;
    7) kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres;
    8) määrab lihtsamate määramistabelite järgi Läänemere selgrootuid ja selgroogseid; 
    9) koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;
    10) selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi.

    Õppesisu
    Vesi Läänemeres – merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed. Mere mõju inimtegevusele ja rannaasustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse. Mõisted: vee soolsus, segu, lahus, lahusti, riimvesi, rannajoon, rand, rannik, laug- ja järskrannik, maa- ja merebriis, rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad, põhjaloomastik, siirdekala, rannikulinnud.

    Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    1. Erineva soolsusega lahuste tegemine, et võrrelda Läänemere ja maailmamere soolsust. Soolase vee aurustamine. 
    2. Läänemere kaardi joonistamine mälu järgi (kujutluskaart). 
    3. Läänemere, selle elustiku, rannikuasustuse ja inimtegevuse iseloomustamine erinevate 
      teabeallikate abil. 
    4. Õlireostuse mõju uurimine elustikule. 
    5. Läänemere probleemide analüüsimine, tuginedes erinevatele allikatele. 

    15. Elukeskkond Eestis 

    ÕpitulemusedÕpilane:
    1) kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis;
    2) kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu olulisust ökosüsteemides;
    3) põhjendab aineringe olulisust;
    4) kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas muutused keskkonnas 
    võivad põhjustada elustiku muutusi;
    5) koostab õpitud kooslustevahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke; 
    6) selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents.

    Õppesisu
    Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele.
    Mõisted: toiduvõrgustik, laguahel, energia, parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents.
    Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    1. Ökosüsteemi uurimine mudelite abil.
    2. Veebipõhiste õpikeskkondade kasutamine toiduahelate ja toiduvõrgustike uurimiseks.


    16. Eesti loodusvarad 

    Õpitulemused 
    Õpilane:
    1) nimetab taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid Eestis ning toob nende kasutamise näiteid;
    2) oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast;
    3) toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas;
    4) selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad – tarbimine – jäätmed.

    Õppesisu
    Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid.
    Mõisted: loodusvarad, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, maavarad, setted, liiv, kruus, savi, turvas, kivim, lubjakivi, graniit, põlevkivi, karjäär, maa-alune kaevandus, energia, soojus- ja elektrienergia.

    Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    1. Setete ja kivimite iseloomustamine ning võrdlemine.
    2. Perekonna/kooli energiatarbimise uurimus.
    3. Ülevaate koostamine loodusvarade kasutamisest oma kodukohas.


    17. Loodus- ja keskkonnakaitse Eestis 

    ÕpitulemusedÕpilane:
    1) selgitab looduskaitse vajalikkust, toob näiteid kaitsealade, kaitsealuste liikide ja üksikobjektide kohta;
    2) iseloomustab kaardi järgi kaitsealade paiknemist Eestis, sh oma kodukohas; 
    3) põhjendab niidu kui Eesti liigirikkaima koosluse elurikkust ja kaitsmise vajalikkust; 
    4) selgitab keskkonnakaitse vajalikkust;
    5) põhjendab olmeprügi sortimise ja töötlemise vajadust ning sordib olmeprügi; 
    6) analüüsib enda ja oma pere tarbimist ning hindab selle mõju keskkonnale;
    7) toob näiteid kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleemide kohta ning pakub nende lahendamise võimalusi.


    Õppesisu
    Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kaitsealad. Niit kui Eesti liigirikkaim kooslus. Kodukoha looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine.
    Mõisted: looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, looduslik niit, kultuurniit, puisniit, pärandkooslus, keskkonnakaitse, jäätmed, ökomärgis, kaitsealused üksikobjektid, kaitsealad: looduskaitsealad, rahvuspargid, maastikukaitsealad.

    Praktilised tööd ja IKT rakendamine
    1. Kodukoha ettevõtte keskkonnamõju uurimine või ülevaate koostamine kodukoha ühest keskkonnaprobleemist. 
    2. Individuaalse tegevuskava koostamine keskkonnahoidlikuks käitumiseks. 
    3. Erinevate infoallikate põhjal ülevaate koostamine ühe kaitsealuse liigi või kaitseala kohta. 
    4. Õppekäik kaitsealale. 


    1 kommentaar:

    Anonüümne ütles ...

    Greetings from Ohio! I'm bored at work so I decided to browse your blog on my iphone during lunch break. I really like the knowledge you present here and can't wait to take a look when
    I get home. I'm surprised at how quick your blog loaded on my phone .. I'm not even using WIFI, just 3G .

    . Anyways, superb blog!

    Also visit my weblog; simply click the up coming internet site