Veel Valencia tegemisi

Tänagi oli tegemist täis päev.

Hommikut alustasime Valencia Ajaloomuuseumiga. Kõlab väga igavalt, eksole... aga vot ei ole igav. Väga lahe on, ja seda ka laste arvates. Neil seal nimelt väga mõnusaks asi tehtud. Erinevate sektsioonide kaupa on ajastud järjekorras välja toodud - alates 138.a. e.Kr, mil roomlased Valencia rajasid (sest see oli sobival kohal nende kaubateel), sealt edasi aeg, mil maurid asja üle võtsid, sealt siis juba kristlased oma ristisõjaga ning siis juba oligi käes euroopalik keskaeg, barokkajastu jne, kuni tööstusrevolutsiooni ja tänapäevani välja. Kõik need sektsioonid olid üles ehitatud väga mõnusalt - oli reaalseid selle ajastu esemeid, oli kompositsioon selle ajastu iseloomuliku stseeniga ning kõike seda sidusid kokku ise valitavad ja käivitatavad filmilõigukesed, mis olid tehtud ajastutruult sobivates ruumides, sobiva riietusega näitlejatega ning loomulikult oli seal toimuv ka ajastukohane. Ja seal sai ka inglise keeles asja kuulata. Esemete juures olid ka tekstid kahes keeles, hispaania keeles ja valencia keeles... eksole :) Nii et seega oli väga positiivne, et neid klippe ikka muudes keeltes kah kuulda anti.

Lapsed täitsa mõnuga küsisid esemete kohta ning kui enamasti neid klippe vaatasime põgusalt, siis mingi hetk tuli väsimus peale ning siis oli mõnus maas istuda ja vaadata, kuidas siiditööstus 18.sajandil käis. Päris palju huvitavat sai isegi juurde teada, lastest ma ei räägigi. Nii et jah, tasub sinna sisse astuda küll. Hea oleks enne küll hispaania keel selgeks saada, no või vähemalt valencia keelgi... aga tegelt saab ka inglise või saksa keele teadmisega või isegi ilma igasuguse keeleteadmiseta mõnusa elamuse ja palju huvitavat ikka jääb kõrvade vahele - isegi kui see on ainult silmade kaudu sinna saabunud.

Ja no omaette elamus oli muidugi suur interaktiivne kaart, kus näidati visuaalselt linna arengut ajastute kaupa. Milline ta oli olnud roomlaste poolt loomise hetkel ning kuidas ta edasi arenes. Väga ilusti olid erinevad linnalõigud ja uusarendused igas etapis välja toodud ning võimalik oli seda vaadata lihtsalt ise juhitava pildina kui ka lasta jooksma videoklipp, mis siis samm-sammult neid muutusi ja nende põhjuseid lahti seletas. Väga põnev oli ja loomulikult haakus hästi eelnevalt vaadatud ajastute sektsioonidega. Lastele ka väga meeldis.

Pärast muuseumit läksime jalutasime natuke selle kõrval asuvas vanas jõesängis. See on üks Valencia "firmamärke", mida siin käies kindlasti tasub külastada. Leida ei ole seda keeruline, sest see on mitmeid kilomeetreid pikk ja kulgeb läbi kogu linna. Tegu ju ikkagi selle jõega, mille äärde linn algselt ehitati. Kuid 1950-datel aastatel oli suur üleujutus (ajaloomuuseumi värskest külastusest kasu ka, eksole), mis linna tegevuse sisuliselt halvas ning seepeale otsustasid linnaisad, et tuleb kaevata uus jõesäng, mis vee juhiks ümber linna. Nii tehtigi ja pärast seda on vana jõesäng veevaba olnud. Seda on omakorda ära kasutatud ja sinna on ääretult mõnus pargiala tehtud, kus on lahe jalutada. Kusjuures niipalju kui meie siin selle uue jõesängi juurde sattunud oleme, siis ei ole ka seal vett, nii et kus see vesi on, see on müstika. Nojah, tegelt on kogu Valencia ümbrus (ja sisuliselt juba ka äärelinn) täis väikeseid põllulappe, mida läbivad niisutussüsteemina veekanalid. Neid hakati siin rajama juba roomlaste ajast, nii et ka pika ajalooga asjad. Vot nendes kanalites on küll vett näha, nii et küllap see jõgi siia ära peitubki :)

Aga tegelt on see ka omaette lahe elamus, need pisikesed põllulapid. Ja no põllud on nad ikka kohalikus mõistes. Mõned on muidugi sõna otseses mõttes põllud - näiteks täna sõitsime mööda sektsioonist, kus sadade meetrite kaupa oli erinevaid sidulapõllu lapikesi. Aga meie jaoks kõige lahedamad on muidugi apelsinisalud. Nii lahe tunne on jalutada apelsinipuude "metsas", mis on täis küpseid apelsine (sest hetkel on ju nende elukate valmimisaeg).

Ja muidugi on Valencia firmamärgiks meri. Käisimegi päeva lõpetuseks ranna ääres söömas. Kogu rannaäär on kõrvuti asuvaid restorane täis - võta üks ja viska teist. Ja kui juba Valencias süüa, siis tuleb kindlasti vähemalt korra proovida paellat. See on riisiroog, midagi natuke risotto sarnast ja väga mõnus. Selle variante on väga erinevaid - mereandidega, lihaga, kanaga jne jne jne. Pärast söömist käisime mere ääres möllamas ka. Selles rajoonis on väga mõnus rannapromenaad ning promenaadist mereni on nii 50-60 meetrit puhast liivaranda, ja see rand on mitu-mitu-mitusada meetrit pikk. Ma pole siia küll kunagi suvel sattunud, aga imeilus vaatepilt on see ka sügisesel ajal.

Kohe kõrval asub ka jahisadam ning me (loe: mees) ei suutnud kiusatusele vastu panna ja loomulikult tuli minna purjekad piiluma. No neid seal ikka jagus ja silmarõõmu oli palju. Kõige silmatorkavam oli aga üks suur mölakas mootorkatamaraan. See oli nii 10 meetrit lai ja 30 meetrit pikk. Ühesõnaga paljud majad pole ka nii suured kui see mootorpaadikene. Ma ei taha muidugi teadagi, mitusada liitrit kütust sellel asjal kulub paari meetri läbimiseks.

Aga jah. Väga mõnus päev. Õhtul nüüd lastega puhkame. Mehed saatsime juba vaikselt kojutulekuks varusid koguma. Siin on häid asju, mida kodus niiväga ei leia. Üheks meeste lemmikuks on vinnutatud liha, mida siin müüakse 10-likoste käntsakatena. See "käntsakas" on vist kellegi koib... suuruse järgi pakuks härga või elevanti. Lisaks on siin üks tore kommipood, mis tõesti tõsist silmarõõmu pakub oma eriskummaliste maiustega. Eks saab näha, mis nad seekord välja valivad sealt.