Koolist tuli otsus meie koduõppe soov heaks kiita. Ma olin neile ka kirjutanud kahe lehekülje pikkuse põhjaliku avalduse/seletuse. Seda seletust kirjutades oli vahepeal küll mõru maitse suus, et miks ma pean nii põhjalikult õigustama oma seadusega lubatud soovi lapsi ise õpetada. Tegin seda aga sellepärast, et õpetajatega (ja väga toredate õpetajatega) antud teemal eelnevalt suheldes nägin, kui ehmunud nad antud teemast olid. Eks see ole neile võõras teema ning mingil määral ka nende territooriumile tungimine, nii et katsusingi siis nende jaoks arusaadavalt ja turvaliselt asja lahti kirjutada.
Seega siis ühest küljest nagu postiivne.
Teisest küljest aga esitati mulle koos nõusolekuga hulk tingimusi, millega ma pean nõustuma kui koduõppele tahan. Sisuliselt tähendavad need tingimused seda, et ma pean üsna täpselt järgima kooli õppetööd ning kord kuus käima tulemuste kontrollis. Ja arvestades ühe õpetaja kommentaari, et trimestri (meie koolis on uuest aastast veerandite asemel trimestrid) hinde saamiseks peab õpilasel olema kolm hinnet, tuleks lastel ilmselt iga kord koolis "ülevaatusel" käies teha kõikides ainetes kontrolltöö, et vajalikud hinded kokku saada. See kõik ja enese vaikne harimine koduõppe teemadel (ning vaikselt järjest suurema kindluse saamine), on viinud mind mõttele, et kas siiski ehk leida mõni vabama suhtumisega alternatiiv, kus elu ei peaks olema pidev võitlus ja enese tõestamine. Aga praegu on direktori käes ootel minu täiendavad küsimused tingimuste detailide kohta. Eks tema vastuse järel saab taas mõtteid edasi mõlgutada.
