teisipäev, 31. jaanuar 2012

Mida üleüldse oma lapsele õpetama peab?

Igasuguse õppetegevuse aluseks nii koolis kui koduõppel on riiklik õppekava. Seal toodud lisades on selgelt välja hääldatud iga aine kohta, mis teemasid ja mõisteid käsitleda ja selgeks saada tuleb.

Olen siin nüüd mitu päeva nikerdanud, et nendest lisadest enda jaoks copy-paste olulisemad kohad välja võtta. Lisasid on palju ja neis on väga palju juttu. Mingi portsu aineid sain nüüd valmis ja panen korraga jupi üles ära. Puudu on veel need ained, mis meil ikka veel tähelepanust puudust tunnevad, ehk kehaline, muusika, kunst ja tööõpetus. Eksole :) Aga ma katsun tubli olla ja need ka enda jaoks lahti harutada vähehaaval (läbi olen nad lugenud niikuinii, aga copy-paste võtab formattimisprobleemide tõttu suht mahuka aja ära, nii et teen vähekeseks pausi sellest).

Kui keegi huvi tunneb, siis märksõna RÕK (riiklik õppekava) alt leiab vastavad postitused üles.

Riiklik õppekava sätestab teemad õppeastmete, mitte klasside kaupa. Kuna minu lapsed on esimeses ja teises õppeastmes, siis olen ka väljavõtted teinud nende kohta. Esimene õppeaste on 1-3 klass ja teine õppeaste 4-6 klass. Kolmandat õppeastet hetkel ei puuduta.

Ja siin on kokkuvõttev lehekülg, kus on toodud õppeastme kaupa ainete nimekiri ning vastavalt siis lingid antud aine õppekava kirjeldusele.

RÕK II õppeaste. Ühiskonnaõpetus


Riiklik õppekava. II õppeaste (6. klass)
Ühiskonnaõpetuse õpetamine algab 6. klassist.


ÜHISKONNAÕPETUS



I. Sotsiaalsed suhted
   1. Inimesed meie ümber, kogukonnad; Euroopa riigid ja rahvad; sallivus 
   2. Vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja -algatus; koostöö
II. Demokraatia
   1. Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine 
   2. Koolidemokraatia; lapse õigused ja võimalused osaleda poliitikas
III. Töö ja tarbimine
IV. Meedia ja teave



Kooliastme õpitulemused
6. klassi lõpetaja:
1) on viisakas, sõbralik, väärikas, vastutustundlik, töökas, täpne ja aus; 
2) teab ja väärtustab demokraatia põhimõtteid;
3) mõistab, kuidas demokraatia põhimõtted saavad toimida koolis; märkab probleeme koolis, toetab oma käitumise ja osalemisega koolidemokraatiat;
4) loetleb Eesti riigi valitsemise põhilisi institutsioone ja kirjeldab nende ülesandeid (kohalik omavalitsus, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus);
5) teab, mis on põhiseadus ja teised seadused, miks seadusi tuleb täita; teab, mis on lapse õigused ja vastutus;
6) selgitab näidetega, mis on kodanikuühendus, kodanikualgatus ja vabatahtlik töö; põhjendab vabatahtliku töö vajalikkust ning pakub abi abivajajatele; tunneb ära ebaõigluse ja oskab sellele vastu seista;
7) mõistab inimeste iseärasusi, teab, et inimesed erinevad rahvuse, soo, vaimse ja füüsilise suutlikkuse ning vaadete ja usutunnistuste poolest; on salliv erinevuste suhtes ja valmis koostööks, oskab vältida ja lahendada konflikte;
8) toob näiteid ühiskonna toimimiseks ja arenguks vajalikest elukutsetest ja ettevõtetest ning väärtustab töötamist kui peamist elatusallikat; tunneb oma õigusi ja vastutust omanikuna ja tarbijana;
9) oskab leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks ning seda kriitiliselt hinnata; esitab oma teadmisi ja seisukohti selgelt ja veenvalt ning suudab neid põhjendada; loob, kasutab ja jagab infot ning väärtustab enda ja teiste autorite tööd;
10) teab, et tal on õigus saada abi, ning oskab leida abi ettetulevates elusituatsioonides.




Õpitulemused ja õppesisu 


I. Sotsiaalsed suhted


1. Inimesed meie ümber, kogukonnad; Euroopa riigid ja rahvad; sallivus 
Õpitulemused
Õpilane:

1) seletab oma sõnadega ning kasutab kontekstis mõisteid rahvus, riik, võrdõiguslikkus ja sallivus;
2) nimetab Eestis ja kodukohas elavaid rahvarühmi ning kirjeldab nende eluolu ja kultuuritraditsioone;
3) nimetab Eestis esindatud peamisi usundeid ja kirjeldab nende kombeid;
4) toob näiteid naiste ja meeste võrdsete õiguste ja nende rikkumise kohta Eestis;
5) suhtub sallivalt erinevustesse;
6) teab ja hoiab kogukonna traditsioone;
7) teab, mis on isikutunnistus ja reisidokumendid (pass, isikutunnistus);
8) nimetab ja näitab kaardil Eesti naaberriike ning toob näiteid, kuidas muu maailm mõjutab 
elu Eestis.



Õppesisu
Eestis ja õpilase kodukohas elavad rahvarühmad (sotsiaalsed, rahvuslikud, religioossed jm). Sooline võrdõiguslikkus.
Pere ja suguvõsa. Naabruskond maal ja linnas. Sõpruskond. Koolipere.
Euroopa riigid, Eesti naaberriigid.



2. Vabatahtlik tegevus: kodanikuühendused ja -algatus; koostöö 
Õpitulemused
Õpilane:
1) seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis mõisteid kodanikuühendus, kodanikualgatus, vabatahtlik tegevus;
2) nimetab kodukohas tegutsevaid seltse, klubisid ja ühendusi ning kirjeldab nende tegevust; 
3) nimetab kodukohas ja koolis tegutsevaid noorteorganisatsioone ning kirjeldab nende tegevust;
4) teab kodukoha kodanikualgatusi ning algatab neid ja osaleb neis võimaluse korral;
5) toob näiteid vabatahtliku töö kasulikkuse kohta; märkab probleeme ja pakub vajajatele abi.


Õppesisu
Kodukohas tegutsevate seltside, klubide ja ühenduste tegevus. Noorteorganisatsioonid.
Eakohased kodanikualgatuse võimalused.
Koostöö ja ühistegevus, kommunikatsioonivõimalused.





II. Demokraatia


1. Demokraatia põhimõtted ja selle toimimine 
Õpitulemused
Õpilane:
1) seletab oma sõnadega ja kasutab kontekstis mõisteid inimõigus, seadus, demokraatia; 
2) iseloomustab ja väärtustab demokraatia põhimõtteid (arvamuste mitmekesisus ja sõnavabadus, osalus aruteludes ja otsustamises, õigus valida ja saada valitud); nimetab ja austab inimõigusi;
3) teab, et Eesti on demokraatlik vabariik, nimetab Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi peamisi ülesandeid;
4) teab, mis on kohalik omavalitsus, toob näiteid oma valla/linna omavalitsuse tegevuse kohta;
5) teab, et kõik on võrdsed seaduse ees ja peavad seadusi täitma, toob näiteid seaduskuuleka käitumise kohta.


Õppesisu
Rahva osalemine ühiskonna valitsemises.
Võimude lahusus. Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, kohus. Kohalik omavalitsus.
Seaduse ülimuslikkus, seadus kui regulatsioon.
Peamised inimõigused (õigus elada, õigus vabadusele ja inimväärikusele jne).



2. Koolidemokraatia; lapse õigused ja võimalused osaleda poliitikas 
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab demokraatia põhimõtete toimimist koolis;
2) märkab ja arvestab erinevaid huve ja võimalusi ning on valmis koostööks ja 
kokkulepeteks; oskab otsida ja pakkuda abi probleemide lahendamisel;
3) toetab oma suhtumise ja tegutsemisega koolidemokraatiat;
4) tunneb ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid, nimetab lapse õigusi, tunneb 
õiguste ja vastutuse tasakaalu.


Õppesisu
Õpilasomavalitsus, õpilaste osalemine koolielu korraldamises ja õpilasesinduses.
Kooli sisekord (kodukord).
Lapse õigused (õigus haridusele, õigus vanemlikule hoolitsusele jne). Õiguste, kohustuste ja vastutuse tasakaal.



III. Töö ja tarbimine
Õpitulemused
Õpilane:
1) teeb vahet vajadustel, soovidel ja võimalustel;
2) teab, kuidas raha teenitakse ja millest koosneb pere eelarve; oskab kulutusi tähtsuse 
järjekorda seada, koostada eelarvet oma taskuraha piires ning oma aega planeerida;
3) teab internetipanga ja pangakaardi (PIN-koodi) turvalise kasutamise reegleid; 
4) iseloomustab, milliseid isiksuse omadusi, teadmisi ja oskusi eeldavad erinevad elukutsed; 
5) selgitab erinevate elukutsete vajalikkust ühiskonnale;
6) oskab tarbijana märgata ja mõista tooteinfot ja tunneb tarbija õigusi.


Õppesisu
Aja ja kulutuste planeerimine ning raha kasutamine, laenamine ja säästmine. Elukutsed – teadmised ja oskused. Elukestev õpe.
Elukutsed ja ettevõtted kodukohas.
Teadlik, säästev tarbimine.

Töökultuur ja tööeetika.


IV. Meedia ja teave
Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab leida teavet oma eesmärkide ja huvide tarbeks, sh kasutab indekseid, sõnastikke, otsingumootoreid ning entsüklopeediat;
2) oskab eristada fakti ja arvamust;
3) oskab oma teadmisi ja seisukohti esitada; loob, kasutab ning jagab infot;

4) väärtustab teiste autorite ja enda tehtud tööd; viitab teiste autorite loomingule; tunneb autorina vastutust oma teose eest, teadvustab autoriõiguste kaitsega seonduvaid probleeme internetis;
5) tunneb interneti võimalusi, kasutamise ohtusid ja informatsioonilise enesemääramise võimalusi;
6) mõistab, et reklaami taga on müügiedu taotlus.


Õppesisu
Raamatukogu, internet.
Ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, meediakanalite integratsioon. Teadlik infotarbimine ja -edastamine.
Autoriõiguste kaitse. 

RÕK II õppeaste: Ajalugu


Riiklik õppekava. II õppeaste (5.ja 6. klass)
Ajaloo õpetamine algab 5. klassist


AJALUGU



I. Ajaloo algõpetus
   1. Ajaarvamine
   2. Ajalooallikad
   3. Eluolu
   4. Ajaloosündmused ja ajaloolised isikud
II. Muinasaeg ja vanaaeg
   1. Muinasaeg
   2. Vanad Idamaad
   3. Vana-Kreeka
   4. Vana-Rooma




Kooliastme õpitulemused
6. klassi õpilane:

1) kasutab asjakohaselt aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase aeg, muinasaeg, vanaaeg, sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number;
2) tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid omavahel;
3) teab mõnda ajaloolist asumit, selle tekkimise ja kujunemise põhjusi; 
4) hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat; 
5) toob näiteid muinasaja ja vanaaja kohta;
6) mõistab vanaaja kultuuripärandi tähtsust inimkonna ajaloos ning esitab näiteid erinevate kultuurivaldkondade kohta;
7) mõistab, et ajaloosündmustel ja -nähtustel on põhjused ja tagajärjed, ning loob lihtsamaid seoseid mõne sündmuse näitel;
8) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, töötab lihtsamate allikatega ja hindab neid kriitiliselt;
9) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava, lühijuttu ja kirjeldust ning kasutab ajalookaarti. 





Õppesisu


I. Ajaloo algõpetus


1. Ajaarvamine 
Õpitulemused
Õpilane:
1) kasutab kontekstis aja mõistega seonduvaid sõnu, lühendeid ja fraase sajand, aastatuhat, eKr, pKr, araabia number, Rooma number, ajaloo periodiseerimine;
2) kirjeldab mõnda minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus; 
3) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
4) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu; 
5) kasutab ajalookaarti.


Õppesisu
Ajaarvamisega seotud mõisted ja ajaloo perioodid: muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg, lähiajalugu.


2. Ajalooallikad
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest;
2) töötab lihtsamate allikatega;
3) kasutab kontekstis ajalooallikatega seonduvaid mõisteid
kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas.


Õppesisu
Ajalugu ja ajalooallikad. Allikate tõlgendamine: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas, muuseum ja arhiiv.


3. Eluolu
Õpitulemused
Õpilane:
1)  kirjeldab mõnda minevikusündmust ning inimeste eluolu minevikus;
2)  leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
3)  väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu;
4)  kasutab ajalookaarti.


Õppesisu
Elu linnas ja maal, rahu ja sõja ajal, eluolu, tegevusalad, elamud, rõivastus, toit, kultuur ja traditsioonid, nende muutumine ajas.


4. Ajaloosündmused ja ajaloolised isikud 
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab mõnda minevikusündmust ja inimeste elu minevikus;
2) leiab õpitu põhjal lihtsamaid seoseid;
3) väljendab oma teadmisi nii suuliselt kui ka kirjalikult, koostab kava ja lühijuttu; 

4) kasutab ajalookaarti.


Õppesisu
Ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud kodukohas, Eestis, Euroopas ning maailmas õpetaja valikul.




II. Muinasaeg ja vanaaeg


1. Muinasaeg
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;
2) näitab kaardil ja põhjendab, miks ja mis piirkondades sai alguse põlluharimine;
3) teab, missuguseid muudatusi ühiskonnaelus tõi kaasa metallide kasutusele võtmine;


4) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg, varanduslik ebavõrdsus, sugukond, hõim;
5) teab, et Eesti esimesed asustusalad olid Pulli ja Kunda inimasula, ning näitab neid kaardil.

Õppesisu
Aeg ja ajaarvamine, muinas- ja vanaaja periodiseerimine.
Ajalugu ja ajalooallikad. Allikmaterjalide tõlgendamine.
Muinasaja arengujärgud ja nende üldiseloomustus: kiviaja inimese tegevusalad, põlluharimise algus, loomade kodustamine, käsitöö areng, metallide kasutusele võtmine, Eesti muinasaja üldiseloomustus, Pulli, Kunda.

2. Vanad Idamaad
Õpitulemused
Õpilane:
1) selgitab, miks, kus ja millal tekkisid vanaaja kõrgkultuurid, ning näitab kaardil Egiptust ja Mesopotaamiat;
2) selgitab, milline oli vanaaja riiklik korraldus, kirjeldab vanaaja elulaadi ja religiooni Egiptuse ning Mesopotaamia näitel;
3) tunneb vanaaja kultuuri- ja teadussaavutusi: meditsiini, matemaatikat, astronoomiat, kirjandust, kujutavat kunsti, Egiptuse püramiide ja Babüloni rippaedu; teab, et esimesed kirjasüsteemid olid kiilkiri ja hieroglüüfkiri;
4) teab, et Iisraelis tekkis monoteistlik religioon; selgitab, mis on Vana Testament;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
tsivilisatsioon, linnriik, vaarao, muumia, sfinks, tempel, püramiid, preester;
6) teab, kes olid Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon, Hammurabi, Mooses ja Taavet, ning iseloomustab nende tegevust.


Õppesisu
Vanaaja sisu ja üldiseloomustus: ajalised piirid, looduslikud olud.
Vana-Egiptus, Egiptuse riigikorraldus. Thutmosis III, Ramses II, Tutanhamon; eluolu, religioon, kultuurisaavutused.
Mesopotaamia, sumerite linnriigid, leiutised (ratas, potikeder), Hammurabi seadused, eluolu, religioon, kultuurisaavutused.
Iisraeli ja Juuda riik, ainujumala usk, Vana Testament.



3. Vana-Kreeka
Õpitulemused
Õpilane:
1) näitab kaardil Kreetat, Kreekat, Balkani poolsaart, Ateenat ja Spartat ning kirjeldab riigi laienemist hellenismi perioodil;
2) teab, et Vana-Kreeka tsivilisatsioon sai alguse Kreeta-Mükeene kultuurist;
3) tunneb Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust Ateena ja Sparta näitel ning võrdleb neid 
kirjelduse põhjal;
4) kirjeldab Vana-Kreeka kultuuri ja eluolu iseloomulikke jooni järgmistes valdkondades: kirjandus, teater, religioon, kunst, sport;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid polis, rahvakoosolek, akropol, agoraa, türann, aristokraatia, demokraatia, kodanik, ori, eepos, olümpiamängud, teater, tragöödia, komöödia, skulptuur, Trooja sõda, hellenid, tähestik;
6) teab, kes olid Zeus, Herakles, Homeros, Herodotos, Perikles ja Aleksander Suur, ning iseloomustab nende tegevust.



Õppesisu
Vanim kõrgkultuur Euroopas. Kreeka loodus ja rahvastik, Kreeta ja Mükeene kultuur.
Kreeka linnriigid. Ühiskonnakorraldus ja kasvatus Ateenas ning Spartas. Linnriikide nõrgenemine ja alistamine Makedooniale. Aleksander Suure sõjaretk ning maailmariigi tekkimine.
Vana-Kreeka kultuur ja eluolu, kultuur ja religioon Hellase maailma ühendajana, olümpiamängud, religioon ja mütoloogia, Homerose kangelaseepika, ajalookirjutus, Herodotos, teater, kunst, arhitektuur (Ateena akropol), skulptuur, vaasimaal, hellenite igapäevaelu, hellenistlik kultuur, Vana-Kreeka kultuuri tähtsus.

4. Vana-Rooma
Õpitulemused
Õpilane:
1) näitab kaardil Apenniini poolsaart, Vahemerd, Kartaagot, Roomat, Konstantinoopolit, Ida- Roomat ja Lääne-Roomat;
2) teab Rooma riigi tekkelugu ning näitab kaardil Rooma riigi territooriumi ja selle laienemist;
3) selgitab Rooma riigikorda eri aegadel;
4) iseloomustab eluolu ja kultuuri Rooma riigis;
5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid
vabariik, foorum, kapitoolium, Colosseum, patriits,
plebei, konsul, senat, rahvatribuun, orjandus, amfiteater, gladiaator, leegion, kodusõda, kristlus, piibel, Rooma õigus, provints, Ida-Rooma, Lääne-Rooma, Kartaago, Konstantinoopol, ladina keel;
6) teab, kes olid Romulus, Hannibal, Caesar, Augustus ja Jeesus Kristus, ning iseloomustab nende tegevust.


Õppesisu
Rooma riigi tekkimine, looduslikud olud, Rooma linna tekkimine, kuningad, vabariigi algus, Rooma vabariik, ühiskondlik korraldus, Rooma võimu laienemine Vahemere maades. Hannibal, kodusõjad Roomas. Caesar, vabariigi lõpp.
Rooma keisririik, ühiskondlik korraldus. Augustus, Rooma impeerium ja selle lõhenemine. Vana-Rooma kultuur, rahvas ja eluolu, Rooma kui impeeriumi keskus ja antiikaja suurlinn, kunst ja arhitektuur, avalikud mängud, Rooma õigus. Ristiusu teke, Uus Testament. 

RÕK II õppeaste: Inimeseõpetus


Riiklik õppekava. II õppeaste (4-6 klass)


INIMESEÕPETUS



I. Tervis
   1. Tervis
   2. Tervislik eluviis
   3. Murdeiga ja kehalised muutused
   4. Turvalisus ja riskikäitumine
   5. Haigused ja esmaabi
   6. Keskkond ja tervis
II. Suhtlemine
   1. Mina ja suhtlemine
   2. Suhtlemine teistega
   3. Suhted teistega
   4. Konfliktid
   5. Otsustamine ja probleemilahendus
   6. Positiivne mõtlemine




Kooliastme õpitulemused
6. klassi lõpetaja:
1) kirjeldab enesehinnangu, enesekontrolli ning eneseanalüüsi võimalusi ja olulisust igapäevasuhetes, väärtustab inimeste erinevusi ning oskab teisi arvestada, demonstreerides seda õpisituatsioonis;
2) väärtustab enda ja teiste positiivseid iseloomujooni ja omadusi ning sõprust ja armastust vastastikuse toetuse ning usalduse allikana;
3) väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet ning kirjeldab tõhusaid sotsiaalseid oskusi igapäevaelus: üksteise aitamist, jagamist, hoolitsemist ja koostööd;
4) kirjeldab, millised kehalised ja emotsionaalsed muutused toimuvad murdeeas, aktsepteerides nende individuaalsust;
5) kirjeldab ja selgitab konfliktide võimalikke põhjusi ning oskab eristada tõhusaid ja mittetõhusaid konfliktide lahenduse viise; demonstreerib, kuidas õpisituatsioonis tõhusalt verbaalselt oma tundeid väljendada, aktiivselt kuulata ja kehtestavalt käituda;
6) kirjeldab, mis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis, ning arvestab tervisliku eluviisi komponente igapäevaelus;
7) kirjeldab uimastite tarbimisega kaasnevaid riske ja väärtustab tervislikku elu uimastiteta; demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennast ja teisi kahjustavast tegevusest;
8) teab ja oskab õpisituatsioonis leida erinevaid lahendusviise otsuste langetamisel;
9) teab, kuidas toimida ohuolukorras, oskab õpisituatsioonis abi kutsuda ning valdab 
esmaabivõtteid;
10) kirjeldab tegevusi, mis muudavad tema elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks.




Õpitulemused ja õppesisu


I. Tervis


1. Tervis
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist ning selgitab tervise olemust nendest mõistetest lähtuvalt;
2) teab enda põhilisi tervisenäitajaid: kehakaalu ja kehapikkust, kehatemperatuuri, pulsisagedust ning enesetunnet;
3) nimetab tervist tugevdavaid ja tervist kahjustavaid tegevusi ning selgitab nende mõju inimese füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele;
4) eristab põhilisi organismi reaktsioone stressi korral ning kirjeldab nendega toimetuleku võimalusi;
5) väärtustab oma tervist.


Õppesisu
Tervise olemus: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis. Tervisenäitajad. Tervist mõjutavad tegurid. Hea ja halb stress. Keha reaktsioonid stressile. Pingete maandamise võimalused.


2. Tervislik eluviis
Õpitulemused
Õpilane:

1) oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus;
2) koostab endale tervisliku toidumenüü ja analüüsib seda, lähtudes tervisliku toitumise 
põhimõtetest;
3) kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid;
4) selgitab, kuidas on toitumine seotud tervisega;
5) kirjeldab tegureid, mis mõjutavad inimese toiduvalikut;
6) teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid;
7) oskab hinnata oma päevakava, lähtudes tervisliku eluviisi komponentidest; 
8) hindab ja oskab planeerida kehalise aktiivsuse piisavust oma igapäevategevuses; 
9) väärtustab tervislikku eluviisi.



Õppesisu
Tervisliku eluviisi komponendid. Tervislik toitumine. Tervisliku toitumise põhimõtted. Toitumist mõjutavad tegurid.
Kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsuse vormid. Tervistava kehalise aktiivsuse põhimõtted. Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni.



3. Murdeiga ja kehalised muutused
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab murdeiga inimese elukaare osana ning murdeeas toimuvaid muutusi seoses keha ning tunnetega;
2) aktsepteerib oma kehalisi muutusi ja teab, kuidas oma keha eest hoolitseda; 
3) teab, et murdeiga on varieeruv ning igaühel oma arengutempo;
4) teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega.



Õppesisu
Murdeiga inimese elukaares. Kehalised ja emotsionaalsed muutused murdeeas. Kehaliste muutuste erinev tempo murdeeas. Suhtumine kehasse ja oma keha eest hoolitsemine.
Suguline küpsus ja soojätkamine.



4. Turvalisus ja riskikäitumine
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid;
2) selgitab, miks liikluseeskiri on kohustuslik kõigile, ning kirjeldab, kuidas seda järgida; 

3) teab, et õnnetuse korral ei tohi enda elu ohtu seada, ning kuidas abi kutsuda;
4) nimetab meediast tulenevaid riske oma käitumisele ja suhetele;

5) suheldes meedia vahendusel, mõistab vahendatud suhtlemise olemust ning vastutust oma sõnade ja tegude eest;
6) väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist;
7) demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas kasutada tõhusaid enesekohaseid ja sotsiaalseid 
oskusi tubaka, alkoholi ja teiste uimastitega seotud olukordades: emotsioonidega toime- tulek, enesetunnetamine, kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine ja suhtlusoskus;
8) kirjeldab tubaka ja alkoholi tarbimise kahjulikku mõju inimese organismile; 
9) väärtustab mitmekesist positiivset ja tervislikku elu uimastiteta.



Õppesisu
Turvaline ning ohutu käitumine koolis, kodus ja õues. Eakaaslaste ning meedia mõju tervise ja ohukäitumise alaseid valikud tehes; iseenda vastustus. Vahendatud suhtlemine.
Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused uimastitega seotud situatsioonides. Valikud ja vastutus seoses uimastitega. Tubaka, alkoholi ja teiste levinud uimastite tarbimisega seonduvad riskid tervisele.




5. Haigused ja esmaabi
Õpitulemused
Õpilane:

1) oskab kirjeldada, kuidas hoida ära levinumaid nakkus- ja mittenakkushaigusi;
2) selgitab ja toob näiteid, kuidas haigusi ravitakse meditsiiniliste ja rahvameditsiini 
vahenditega;
3) teab, mis on HIV ja AIDS ning kuidas ennast kaitsta HIViga nakatumise eest; 
4) kirjeldab, kuidas ennast ja teisi inimesi abistada õnnetusjuhtumi korral;
5) teab, kuidas toimida turvaliselt ohuolukorras ja abi kutsuda, ning demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid (nt kõhuvalu, külmumine, luumurd, minestamine, nihestus, peapõrutus, palavik ja päikesepiste);
6) nimetab esmaabivahendeid ja kirjeldab, kuidas neid praktikas kasutada; 
7) väärtustab enda ja teiste inimeste elu.



Õppesisu
Levinumad laste ja noorte haigused. Nakkus- ja mittenakkushaigused. Haigustest hoidumine. HIV, selle levikuteed ja sellest hoidumise võimalused. AIDS.
Esmaabi põhimõtted. Esmaabi erinevates olukordades. Käitumine õnnetusjuhtumi korral.



6. Keskkond ja tervis
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab tervislikku elukeskkonda, lähtudes oma kodukoha loodus- ja tehiskeskkonnast;
2) eristab tegureid, mis muudavad elukeskkonna turvaliseks ja tervist tugevdavaks või 
mitteturvaliseks ja tervist kahjustavaks;
3) kirjeldab õpikeskkonna mõju õpilase õpitulemustele.


Õppesisu
Tervislik elukeskkond. Tervislik õpikeskkond. Tervis heaolu tagajana.




II. Suhtlemine


1. Mina ja suhtlemine
Õpitulemused
Õpilane:
1) analüüsib enda iseloomujooni ja -omadusi, väärtustades positiivseid jooni ja omadusi;
2) mõistab, mis mõjutab enesehinnangut ning kuidas see kujuneb;
3) mõistab enesekontrolli olemust ning demonstreerib õpisituatsioonis oma käitumise 
kontrolli, saades hakkama vihaga ja teiste emotsioonidega;
4) oskab selgitada ja põhjendada oma väärtusi seoses eneseanalüüsiga.


Õppesisu
Enesesse uskumine. Enesehinnang. Eneseanalüüs. Enesekontroll. Oma väärtuste selgitamine.



2. Suhtlemine teistega
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb ära enda ja teiste inimeste põhilised vajadused ning teadvustab neid; 
2) teab suhtlemise olemust ning väärtustab tõhusate suhtlusoskuste vajalikkust; 
3) eristab verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist;
4) kirjeldab erinevaid mitteverbaalseid suhtlusvahendeid ning nende mõju verbaalsele suhtlemisele;
5) demonstreerib õpisituatsioonis aktiivse kuulamise võtteid; 
6) mõistab eneseavamise mõju suhtlemisele;
7) demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas väljendada oma tundeid verbaalselt, säilitades ja tugevdades suhteid;
8) teadvustab eelarvamuste mõju suhtlemisele igapäevaelus ja toob selle kohta näiteid;
9) eristab ning kirjeldab kehtestavat, agressiivset ja alistuvat käitumist ning mõistab nende 
käitumiste mõju suhetele;
10) teab, et „ei” ütlemine on oma õiguste eest seismine, ning oskab partnerit arvestavalt öelda „ei” ennast ja teisi kahjustava käitumise korral ning aktsepteerib partneri „ei” ütlemist ennast ja teisi kahjustava käitumise korral;
11) väärtustab positiivset suhtumist endasse ja teistesse.


Õppesisu
Minu ja teiste vajadused. Vajaduste hierarhia.
Suhtlemise komponendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Aktiivne kuulamine. Tunnete väljendamine. Eneseavamine. Eelarvamused. Kehtestav, agressiivne ja alistuv käitumine. „Ei” ütlemine seoses ennast ja teisi kahjustava käitumisega.



3. Suhted teistega
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab tõhusate sotsiaalsete oskuste (üksteise aitamise, jagamise, koostöö ja hoolitsemise) toimimist igapäevaelus;
2) oskab abi pakkuda ning teistelt abi vastu võtta;
3) väärtustab hoolivust, sallivust, koostööd ja üksteise abistamist;
4) eristab inimeste erinevaid rolle suhetes ning nende muutuvat iseloomu;
5) demonstreerib õpisituatsioonis oskust näha olukorda teise isiku vaatenurgast;
6) tähtsustab oskust panna end teise inimese olukorda ja mõista tema tundeid ning väärtustab 
empaatilist suhtlemist;
7) väärtustab sõprust kui vastastikuse usalduse ja toetuse allikat;
8) kirjeldab kaaslaste rühma arvamuste, valikute ja käitumise mõju ning surve tagajärgi;

9) mõistab isikuiseärasusi ning teadvustab soolisi erinevusi ja inimeste erivajadusi.


Õppesisu
Tõhusad sotsiaalsed oskused: üksteise aitamine, jagamine, koostöö ja hoolitsemine. Sallivus enda ja teiste vastu. Hoolivus. Sõprussuhted. Usaldus suhtes. Empaatia. Vastutus suhetes. Kaaslaste mõju ja surve.
Erinevuste ja mitmekesisuse väärtustamine. Isikuiseärasused. Soolised erinevused. Erivajadustega inimesed



4. Konfliktid
Õpitulemused
Õpilane:
1) selgitab konflikti häid ja halbu külgi ning aktsepteerib konflikte kui osa elust;
2) teab, eristab ja kirjeldab efektiivseid ning mitteefektiivseid konflikti lahendamise viise; 

3) kasutab õpisituatsioonis konflikte lahendades tõhuseid viise ning väärtustab neid.


Õppesisu
Konfliktide olemus ja põhjused. Tõhusad ja mittetõhusad konfliktide lahendamise teed.


5. Otsustamine ja probleemilahendus
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab õpisituatsioonis otsuseid langetades leida erinevaid lahendusviise; 
2) kirjeldab otsustades erinevate lahendusviiside puudusi ja eeliseid;
3) mõistab otsustades lahendusviiside lühi- ja pikaajalisi tagajärgi;
4) selgitab ja kirjeldab eri situatsioonidesse sobiva parima käitumisviisi valikut; 

5) väärtustab vastutuse võtmist otsuseid langetades.


Õppesisu
Otsustamine ja probleemide lahendamine. Erinevate käitumisviiside leidmine probleeme lahendades. Tagajärgede arvestamine probleemilahenduses. Vastutus otsustamisel.


6. Positiivne mõtlemine 
Õpitulemused
Õpilane:
1) nimetab ja väärtustab enda ning teiste positiivseid omadusi; 
2) väärtustab positiivset mõtlemist.


Õppesisu
Positiivne mõtlemine. Positiivsed jooned ja omadused endas ning teistes, nende märkamine. 

RÕK I õppeaste: Inimeseõpetus


Riiklik õppekava. I õppeaste (1-3 klass)


INIMESEÕPETUS



I. Inimene
   1. Mina
   2. Mina ja tervis
   3. Mina ja minu pere
   4. Mina: aeg ja asjad
   5. Mina ja kodumaa
II. Meie
   1. Mina
   2. Mina ja tervis
   3. Mina ja meie
   4. Mina: teave ja asjad
   5. Mina ja kodumaa





Kooliastme õpitulemused
3. klassi lõpetaja:
1) väärtustab ennast ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja 
väärtused on erinevad;
2) oskab suhelda ja käituda teisi arvestades ja tehes koostööd, ning sõnastab oma tundeid ja teab, et nende väljendamiseks on erinevaid viise;
3) väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet;
4) teab põhilisi käitumisreegleid, arvestab neid ning kirjeldab, mis on õiglane ja ebaõiglane 
käitumine;
5) väärtustab sõprust ja toetavaid peresuhteid armastuse ning vastastikuse toetuse allikana; 
6) teab, milline on tervislik eluviis ning kuidas hoida füüsilist ja vaimset tervist, ning väärtustab neid;
7) mõistab oma õigust keelduda ennastkahjustavast tegevusest ning teab, kuidas ohuolukorras abi kutsuda;
8) kirjeldab, mis on lapse õigused ja kohustused, mõistab vastutust oma tegude eest ning planeerib oma aega ja igapäevaseid tegevusi;
9) teab, mis on perekond, kodu, kodukoht ja kodumaa, ning väärtustab neid;
10) teab Eesti riigi sümboleid ja lähemaid naaberriike.




Õpitulemused ja õppesisu


I. Inimene


1. Mina 
Õpitulemused 
Õpilane:
1) kirjeldab oma välimust, huve ja tegevusi, mida talle meeldib teha; 
2) teab, mille poolest sarnanevad ja eristuvad erinevad sugupooled; 
3) nimetab, mille poolest ta sarnaneb teistega ja erineb teistest;
4) väärtustab iseennast ja teisi;

5) mõistab viisaka käitumise vajalikkust.


Õppesisu
Mina. Minu erinevused teistest inimestest ja sarnasused nendega. Iga inimese väärtus. Viisakas käitumine.


2. Mina ja tervis
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab, kuidas oma tervise eest hoolitseda;
2) kirjeldab tervet ja haiget inimest;
3) teab, kas haigused on nakkuslikud või mitte;
4) teab, et ravimeid võetakse siis, kui ollakse haige, ning et ravimid võivad olla inimese 
tervisele ohtlikud;
5) mõistab ja kirjeldab tervise hoidmise viise: mitmekesine toit, uni ja puhkus ning liikumine ja sport;
6) demonstreerib õpisituatsioonis lihtsamaid esmaabivõtteid ja abi saamise võimalusi (nt haav, kukkumine, mesilase nõelamine, ninaverejooks, praht silmas, puugihammustus, põletus ja rästikuhammustus);
7) teab hädaabi telefoninumbrit ja oskab kutsuda abi.


Õppesisu
Tervis. Terve ja haige inimene. Tervise eest hoolitsemine. Ravimid.
Tervislik eluviis: mitmekesine toit, piisav uni ja puhkus ning liikumine ja sport. Abi saamise võimalused. Esmaabi.



3. Mina ja minu pere
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab, mille poolest perekonnad erinevad ja sarnanevad; 
2) väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres;
3) teab oma kohustusi peres;
4) selgitab lähemaid sugulussuhteid;

5) kirjeldab pereliikmete erinevaid rolle kodus;
6) teab inimeste erinevaid töid ja töökohti;
7) kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes; 

8) jutustab oma pere traditsioonidest;
9) oskab tänaval käituda ning ületada sõiduteed ohutult;

10) kirjeldab ohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tee sihtpunkti;
11) väärtustab toetavaid peresuhteid ja kodu.


Õppesisu
Kodu. Koduarmastus. Perekond. Erinevad pered. Vanavanemad ja teised sugulased. Pereliikmete tegevus ja rollid. Vanemate ja teiste inimeste töö. Kodused tööd. Abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne. Kodu traditsioonid.
Koduümbrus. Naabrid ja naabruskond. Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek. Ohud kodus ja koduümbruses.



4. Mina: aeg ja asjad
Õpitulemused
Õpilane:
1) eristab, mis on aja kulg ja seis;
2) oskab koostada oma päevakava, väärtustades aktiivset vaba aja veetmist;
3) väärtustab oma tegevusi, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikaks;
4) selgitab asjade väärtust;
5) oskab eristada oma ja võõrast asja ning mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta; 

6) väärtustab ausust asjade jagamisel.


Õppesisu
Aeg. Aja planeerimine. Oma tegevuse kavandamine. Täpsus, lubadused, vastutus.
Minu oma, tema oma, meie oma. Asja väärtus ja hind. Asjade väärtus teiste väärtuste seas.



5. Mina ja kodumaa
Õpitulemused
Õpilane:
1) tunneb ära Eesti Vabariigi lipu ja vapi;
2) oskab nimetada Eesti Vabariigi pealinna, sünnipäeva ja presidenti;
3) leiab Euroopa kaardilt Eesti ning Eesti kaardilt kodukoha;
4) tunneb kodukoha sümboolikat;
5) nimetab oma kodukoha tuntud inimesi ja paiku ning väärtustab kodukohta; 

6) kirjeldab mardi- ja kadripäeva, jõulude ning lihavõttepühade rahvakombeid; 
7) väärtustab Eestit, oma kodumaad.


Õppesisu
Eesti – minu kodumaa. Kodukoht. Eesti rikkus. Rahvakalendri tähtpäevad.




II. Meie


1. Mina
Õpitulemused
Õpilane:
1) väärtustab igaühe individuaalsust seoses välimuse, huvide ja tugevustega; 
2) väärtustab inimese õigust olla erinev;
3) selgitab endasse positiivse suhtumise tähtsust;
4) nimetab enda õigusi ja kohustusi;

5) teab, et inimeste õigustega kaasnevad kohustused.


Õppesisu
Mina. Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus. Mina ja endasse suhtumine. Lapse õigused ja kohustused.


2. Mina ja tervis
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside vahel: mitmekesine toitumine, uni ja puhkus ning liikumine;
2) eristab vaimset ja füüsilist tervist;
3) kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda ja hoiduda tegevusest, mis kahjustab 
tema tervist;
4) nimetab, kelle poole pöörduda erinevate murede korral; 
5) väärtustab tervislikku eluviisi.


Õppesisu
Vaimne ja füüsiline tervis. Tervislik eluviis. Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras.


3. Mina ja meie
Õpitulemused
Õpilane:
1) nimetab inimese eluks olulisi vajadusi ja võrdleb enda vajadusi teiste omadega;
2) kirjeldab omadusi, mis peavad olema heal sõbral, hindab ennast nende omaduste järgi; 

3) väärtustab sõprust;
4) teab, kuidas olla hea kaaslane ning kuidas teha koostööd;
5) eristab enda head ja halba käitumist;
6) kirjeldab oma käitumise tagajärgi ning annab neile hinnangu;
7) väärtustab leppimise ja vabandamise tähtsust inimsuhetes;
8) nimetab ja kirjeldab inimeste erinevaid tundeid ning toob näiteid olukordadest, kus need 
tekivad, ja leiab erinevaid viise nendega toimetulekuks;
9) demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest;
10) teab abi saamise võimalusi kiusamise ja vägivalla korral;
11) mõistab, et kiusamine ja vägivald ei ole aktsepteeritud ja lubatud käitumine;
12) kirjeldab oma sõnadega, mida tähendavad vastutustundlikkus ja südametunnistus;
13) väärtustab üksteise eest hoolitsemist ja üksteise abistamist;
14) kirjeldab oma tegevuse planeerimist nädalas, väärtustades vastutust;
15) nimetab üldtunnustatud käitumisreegleid ja põhjendab nende vajalikkust;
16) teab liiklusreegleid, mis tagavad tema turvalisuse, ning kirjeldab, kuidas käituda liikluses 
turvaliselt;
17) eristab tööd ja mängu;
18) selgitab enda õppimise eesmärke ning toob näiteid, kuidas õppimine aitab igapäevaelus 
paremini hakkama saada;
19) teab tegureid, mis soodustavad või takistavad keskendumist õppimisel; 
20) väärtustab lubadustest kinnipidamist ja vastutust.


Õppesisu
Minu ja teiste vajadused. Sõbrad ja sõpruse hoidmine. Sallivus. Üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine.
Ausus ja õiglus. Leppimine. Vabandamine. Oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine. Oskus panna end teise inimese olukorda. Keeldumine kahjulikust tegevusest.

Minu hea ja halb käitumine. Südametunnistus. Käitumisreeglid. Minu käitumise mõju ja tagajärjed.
Liiklusreeglid. Mäng ja töö. Õppimine. Kohustetunne ja vastutus. Meeskonnatöö. Tööjaotus.



4. Mina: teave ja asjad
Õpitulemused
Õpilane:
1) kirjeldab eri meeltega tajutavaid teabeallikaid;
2) selgitab, kuidas reklaamid võivad mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid ning turvalist 
käitumist meediakeskkonas;
3) teab, et raha eest saab osta asju ja teenuseid ning et raha teenitakse tööga;
4) mõistab oma vastutust asjade hoidmisel ja laenamisel;
5) selgitab, milleks kasutatakse raha ning mis on raha teenimine, hoidmine, kulutamine ja 
laenamine;
6) kirjeldab, milliseid vajadusi tuleb arvestada taskuraha kulutades ja säästes.


Õppesisu
Teave ja teabeallikad ning nende kasutamine. Reklaami mõju. Turvaline käitumine meediakeskkonnas.
Raha. Raha teenimine, kulutamine ja laenamine. Vastutus. Oma kulutuste planeerimine.



5. Mina ja kodumaa
Õpitulemused
Õpilane:
1) selgitab skeemi järgi haldusüksuste seoseid oma kodukohas; 
2) leiab Euroopa kaardilt Eesti ja tema naaberriigid;
3) nimetab Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid;
4) kirjeldab Eestis elavate rahvuste tavasid ja kombeid ning austab neid; 

5) väärtustab oma kodumaad.


Õppesisu
Küla, vald, linn, maakond. Eesti teiste riikide seas. Naaberriigid.
Eesti Vabariigi ja kodukoha sümbolid. Erinevate rahvaste tavad ja kombed. Sallivus.