laupäev, 7. aprill 2012

Põnn, parameetreid ja mähkmevabadus

Põnn on nüüd saanud kuue kuuseks. Auväärne verstapost antud vanuses. Paar nädalat tagasi sai käidud ka arsti juures korraliselt ülevaatusel. Parameetriteks olid siis 69cm ning 8,3kg. Eks nüüd ole ilmselt veel sutsu juurde tulnud. Sündides oli põnn 52cm ning 4,54kg.

Hetkel on varvaste söömise ja aktiivselt kõige haaramise ning suhutoppimise periood. Lisaks on veel traktoriasend lemmikuks - ehk siis neliveo asendis enda edasi-tagasi kõigutamine. Päris roomama veel hakanud ei ole, aga teleporteerumist teeb hästi. See käib nii, et kui silma peal hoiad, siis lihtsalt vingerdab ja kõigub enam-vähem ühe koha peal ja kui korraks kõrvale vaatad, siis välkkiirelt teleporteerutakse kuhugi kaugustesse, kust siis saab üllatunud emmele võluvalt otsa naeratada..

Hambaid veel ka ei ole, kuigi mitu korda on tekkinud tunne, et midagi on kohe-kohe tulemas. No hetkel ei ole seda tunnet ka enam mitte :)

Lemmikhobideks on kutsu "silitamine" oma raudsete haaratsitega ning karu häälega mörisemine kõikidele pereliikmetele, aga eriti issile, kellega nad vahepeal väga harmoonilist karuhääle duetti teevad.

See info siis ajaloo annaalidesse, et kunagi saaks teda antud faktidega suures seltskonnas häbistada. Muidu läheb ju meelest ära...

Tegelikult on aga üks protsess meil pooleli. See on seotud Agne käest saadud raamatuga "Diaper Free!" (aitäh Sulle!), mis räägib mähkmevaba elu võimalikkusest.

Olete te kunagi näinud mõnda täispissitud sariga India naist või kakase riietusega Aafrika emmet? Ja ometigi nende lapsed ju mähkmeid ei kasuta ning on suurema osa ajast emmel süles-seljas. Kuidas see võimalik on?

Point on selles, et beebid annavad sünnist saadik märku sellest, kui neil on pissi või kaka tulemas. Kui ema lapsega tihedalt kontaktis on ja hoolega neid märke jälgib, siis oskab ta peagi õigel hetkel lapse sobivasse asendisse pissile tõsta. Sellel hetkel tehakse lisaks ka teatud võtmehäälitsust, mida edaspidi saab koos asendiga kasutada lapsele märguandeks vajalikul hetkel pissi ära teha.

Kui laps on sünnist saadik mähkmetes, siis ta harjub neisse pissimisega varsti ära ning loobub märguandmisest. Ja siis peab kunagi tulevikus hakkama teda taas ümber õpetama, et ta ikka annaks märku pissihädast ja küsiks siis potile.

See siis lühikokkuvõte. Raamat ise on pikk ja põhjalik ja räägib lahti nii teoreetilise tausta kui ka inimeste reaalsed kogemused.

Ma olen siin nüüd siis mõned nädalad teemaga vaikselt tegelenud. Step-by-step, ei midagi radikaalset. Põnnil just ka ju üleminekuperiood, sest natuke aega tagasi hakkas rinnapiimale lisaks saama tahket toitu ning varsti ilmselt hakkab roomama. Sellised hetked on nii või naa lapse rütmi sassilöövad.

Praegu olen peamiselt tegelenud põnni jälgimisega, et aru saada, mis tema pissimise-kakamise rütm on ning kas ma leian mingeid märguandeid. Märguandeid leidnud ei ole, aga rütm on mingis osas loogiline (ja ka juba enne üldjoontes teada, nüüd lihtsalt täpsemalt).

Kaks kindlat hetke on pissimiseks. Üks kindel moment on magamise lõpus/ärkamise alguses. Sellele on mul aga raske veel ennetavalt pihta saada, sest ta ärkab väga vaikselt ning eriti häält ei tee vähemalt mitte enne, kui on juba ära pissinud). Eks ma vaikselt harjutan ka tema unepauside lõppe tabama ja sätin ennast rohkem valmis nende jaoks. Täna juba esimest korda saingi lõunaune lõpule pihta ja saime pissi "kätte".

Teine kindel hetk pissimiseks on pärast imetamist. Siin nüüd elu varieerub, aga enamasti toimub see 10-20 minuti jooksul pärast imetamist. Neid pissisid oleme juba üsna palju "kinni püüdnud".

Lisaks käib vahepeal veel lisaelu - päeva esimeses pooles tihedamalt, õhtupoole harvemalt. Siin mingit täpsemat süsteemi veel leidnud ei ole.

Põnnil oma selline omapära, et kui ta pissib või kakab, siis teeb ta seda enamasti lühikeste vahemike järel mitu korda - minuti, poole minutiliste vahedega kaks, kolm, neli jne korda. Rekordiks sain ühe korra, kui ta ühe seeriana kõigepeal pissis kaks korda, siis kakas kolm korda ja siis pissis veel viis korda. Tavaliselt siiski nii pikk ja põhjalik seeria ei ole ning vaikselt toimub selles osas ka koondumine. Tahke toit oli ka abiks - nüüd kakab oluliselt harvemini.

Tänu tema omapärale oli mul tükk nuputamist, et kuidas seda pissit ja kakat "kinni püüda". Tavapärased võtted on hoida last kraanikausi või väikse kausi või poti kohal. Aga kui ta niimoodi seeriatena teeb, siis on see üsna raske ja tülikas nii mulle kui talle.

Lahendus, mis tegelikult juba toimis, oli mähkimisalus. Selle peal siputades, kuni mina mähkmeid loputasin, oli ta juba ammu suurema osa oma pissidest-kakadest ära teinud, nii et mähkmesse jäi vähem tegemist. Nüüd siis teadsin seda lihtsalt teadlikumalt jälgida.

Lisaks olen teda süles hoidnud istuvas asendis, rätik pepu all. Uned (ka päevased) ning imetamised on ta nüüd ilma mähkmeteta, et saaksin neid hetki jälgida ja üritada pissit "kinni püüda".

Täna leidsin mugava asendi, kus ise istusin rätsepaistmes sooja vannitoa põranda peal ja põnn istus minu jalgadest moodustunud "pesas". Hetkel panin kaitseks põrandale lihtsalt kempsupaberit (mis oli käepärast see hetk, kui mulle vastav idee tuli), edaspidi saab sinna alla kas mõne väikse pissipoti või kausi sokutada.

Ühesõnaga... me siin tasapisi liigume edasi ja jälgime ja uurime. Mingit kiiret arengut ootama ei hakka, eks katsun enamik kordi kindla rütmi pissisid kinni püüda ja eks vaatame siis edasi, kas õnnestub ka omavahelist märguandesüsteemi tekitada.

Aga täitsa mõnus tunne on, kui tead, et põnnil parajasti "ohutu periood" ning saad lasta tal palja pepuga oma voodi peal siputada ja sahmerdada. Hetkel, kui tal just roomamahakkamise õppimine käsil, on tal nii hea, kui mähe liikumist ei takista ja tema rõõmu on ka endal rõõmus vaadata. Puhtast pepust ning vähesest mähkmekulust rääkimata.

Kes asjast täpsemalt kuulda soovib, sellele soovitan Agne varajase potitamise koolitust - ja mitte seda asja palun segi ajada sellega, kui last sunnitakse vastu tahtmist poti peal istuma. Mitte midagi sellist ei toimu kohe kindlasti mitte. Küsimus on beebi ja emme omavahelises suhtlemises ja rütmide tabamises. Kui laps ei soovi pissitamise asendis olla, siis teda selles asendis ka ei hoita.

Kommentaare ei ole: