Päevas koduõppele kuluv aeg

Üks koduõppega seonduvaid murekohti oli mul enne alustamist see, et kui suure osa päevast sellega tegelemine endale võtab. Praegu (esimese nelja nädala peale) võib öelda, et keskmiselt kulub sellele 2 tundi päevas.

Ega ma veel ei tea, kuivõrd tulemusrikas meie tegevus on riikliku õppekava mõistes, aga põhimõtteliselt arvan, et me pigem liigume edasi pisut kiiremini kui koolis liiguks. Seda sellepärast, et ma jagasin aasta materjali võrdselt neljale veerandile ära, samas kui tegelikult on esimene veerand kõige lühem ja mõned veerandid on lausa nädala võrra pikemad.

Näidis tänasest päevast. Hommikul otsustas tütar täna teha inimeseõpetust (vastava tööraamatus alusel). Tegime seda köögis. Mina keetsin samal ajal hommikuputru, vahele tegime pausi pudru söömiseks, lisaks tuli vahepeal appi vend kõva lärmi tegema (see oli osa inimeseõpetusest, kus tuli ühte luuletust õppida vaikuses ja teist lärmis, et näha, mismoodi parem õppida on :). Põhiosa inimeseõpetusest keskendus seekord koolile ja koolis käimisele. Väga lõbus oli lapsel vastata küsimustele, mitu minutit tal kulub kodust kooli jõudmiseks ning joonistada kaart oma kooliteest (korrektsuse huvides tegi ta põhjaliku kaardi selle kohta, kuidas ta oma toast kööki saab). Kokku igasuguste vahepausidega (sh pudru söömisega) kulus terve päevanormi ärategemiseks tund ja veerand.

Pärast tütre äraõppimist oli käik linna. Vaatasime pojaga koos üle ühe klaveri (vaja on osta, et poeg saaks muusikakooli jaoks harjutada - hetkel käime naabrite klaveril harjutamas) ning lisaks sai ühes ametiasutuses omi asju aetud.

Tagasi kodus olles otsustas poeg, et tema teeb ühiskonnaõpetust. Enamasti õpivad nad kahekesi koos samal ajal, mõnikord eraldi. Ta võttis ette õpiku ning luges vajaliku arvu lehekülgi läbi. Hiljem lugesin ma need üle ja küsisin-arutasin temaga seal toodud teemad läbi. Minu osa võttis pool tundi.

Ega muidugi leheküljed ei ole vennad. Rohkete piltidega inimese- ja ühiskonnaõpetuse teemad lähevad kiiremini. Samas on seal jällegi rohkem, mida lastega koos pikemalt-laiemalt läbi arutada. Rohkete arvutustega matemaatika või pikema kirjutamisega eesti keele töövihikud võtavad kauem aega, kuid samas on seal arutamist vaja ainult siis, kui mingit uut asja koos selgitada tuleb ja edasi saab harjutustega tavaliselt laps ise hakkama, vahepeal nõu küsides. Kõige keerulisem osa töövihikutest on ülesande mõttest aru saamine. Neid osatakse sõnastada ikka selliselt, et endalgi võtab vahepeal kukalt kratsima, et mida üldse tegema peab.

Kokkuvõte hetkel: päevas kulub keskmiselt enam-vähem kaks tundi ning selle kahe tunni jooksul saab tegelikult kõrvalt ise vahepeal muuga tegeleda (süüa teha, riideid parandada jms), peamine, et oled kõrval kohe olemas, kui lapsel mõni küsimus tekib või kui ta asja valmis saab, et see üle vaadata/läbi arutada.