esmaspäev, 19. märts 2012

Autoreis imikuga Austriasse

Niih... tagasi Austria suusareisilt. Suusatada oli lahe :) Päike oli ka lahe :) Sinikad on ka lahedad :) Kuigi ma kukkusin see aasta oluliselt vähem kui varem (ja peapõrutust ka ei saanud)... mis on progress. See-eest suutsin ühel korral ühele prouale otsa põrutada.. mis on regress... varem olen ikka ilma inimohvriteta suutnud alla kulgeda (st ennast olen ikka maha kukutanud ja mehe olen ka mõned korrad pikali tõmmanud - no ta ilma minu abita ei kuku ju...). Väga häbi oli ja ma ei jõudnud proua ees kuidagi ära vabanda... sattus ka üsna kuri proua, kes oli ilmselt kukkumisest shokis ja oli väääga pahane minu peale... nojah.. arusaadavalt ja õigustatult ka muidugi. Ma ise olen alati väga halvasti vaadanud neile, kes sõidavad sellise kiirusega, et ei suuda ohtlike olukordadega toime tulla. Nojah... nüüd siis vaatan peeglisse, kui sellist näha tahan... Eks vabandusi on nii ja naasuguseid, et asi seekord nii läks. Põhisõnaks jääb siiski "otsustamatus" - ma ei suutnud otsustada, kummalt poolt temast mööda tahan minna ja nii see siis läkski. Elus on ilmselt samamoodi - kui ise ära ei otsusta, siis otsustab elu ja sageli see tulemus meile ei meeldi :)

Aga ehh.. Mitte sellest ei tahtnud ma seekord kirjutada. Tahtsin hoopis kirjutada sellest, kuidas meil autoreis põnniga möödus. Reisi alguseks oli põnn just mõni päev viiekuune olnud ja oli (ja on jätkuvalt) puhtalt rinnapiima peal. Autosõidul kasutasin pabermähkmeid (kohapeal olid kasutuses riidest mähkmed ja mähkmevabad ööd, nagu plaanitud, kuigi pesumasina ja kuivati osas olid mu ootused olnud ennatlikult optimistlikud.. aga see on juba teine jutt).

Milline sõit siis välja nägi. Siin on ajaplaan (kõik ajad on Eesti aja järgi, kuigi Poolast alates on tegelik aeg tund aega nihkes, aga ma seda nihet siin ei kajasta):
17.00 Start. Kodus sai põnn puhta mähkme vahetult enne sõitu alla.
18.00 Tanklapeatus Valgas. Imetasin põnni autos.
20.00 Politseipeatus Lätis. See oli omaette nali - politsei pidas meid kinni, et teha kirjalik hoiatus suurelt teelt mahakeeramisel suunatule mittenäitamise eest. See oli neil miski kampaania, mille kohta küsides politseinik ütles, et kuradi jura on jah ja keegi ei tea, miks nad seda tegema peavad :). Igatahes meile see sobis, sest seni, kuni nemad hoiatust vormistasid, sain mina põnni imetatud ja mähkme vahetatud.
00.30 - 01.30 Söögipeatus Poolas (natuke pärast läti piiri, meie tavaline söögikoht sellel marsruudil). Söögipeatuse alguses imetasin põnni ära ja lõpus vahetasin söögikoha diivanil tal mähkme ära ning lasin pisut ilma mähkmeta siputada-selga sirutada.
05.30 Tankimispeatus Varssavi sissesõidul. Imetasin põnni. Mähe oli kuiv.
07.00 Juhivahetuse peatus Varssavist väljasõidul. Vahetasin põnnil mähkme ja imetasin.
11.00 Tankimise ja juhivahetuse peatus Saksa alguses. Vahetasin põnnil mähkme ja imetasin.
15.20 Ummik Saksa kiirteel enne Münchenit. Meile sobis, sest sain põnni autos ära imetada.
17.30 Peatus Saksa-Austria piiri ääres. Mehed käisid sööki ostmas, mina samal ajal lasin autos põnnil siputada ja vahetasin mähet.
18.10 Austrias tankimise ja vinjetipeatus (kiirteedel sõitmiseks vajalik lunastada). Imetasin põnni.
19.20 KOHAL!

Kokku siis ca 26,5 tundi kodust väljumisest kohalejõudmiseni. Põnn oli üldiselt väga rahulik. Suurema osa ajast magas, muul ajal vaatas ringi, jutustas minuga või näppis rätikuid ja kaasasolnud riidest mesimummu. Kartsin ausaltöeldes hullemat.

Varustuseks oli Muumi mähkimislina, Moltexi mähkmed ning niisked pepulapid. Lisaks siis turvahäll, piimarätt, tekk ning riidest mesimumm. Rohkem midagi sõidu ajal põnni jaoks vaja ei läinudki. Ahjaa... sokid tuleb ka varustuse hulka lugeda - päris hulga aega sai meelt lahutatud nende jalast sikutamisega ja suhu toppimisega.

Tagasitee kulges umbes samamoodi. Sutsu läks siis kauem, sest tegime nii Austrias kui Saksamaal shoppamispeatuse. Aga Müncheni külje all ummikus sai põnni ikka imetatud - see meil nagu standardkoht juba :)

Ühesõnaga - pikk-pikk autosõit on põnnisuguse rahuliku tegelasega täiesti rahulikult tehtav. Kuigi hetkel on küll suurim heameel taas kodus olla. Kui nüüd veel pesumasina kah remondist ikka homme kätte saaks... pliidist muidugi rääkimata.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Nii hea, et sa kellaajad kirja panid. Männu koguaeg küsib kui kiiresti sinna või tänna autoga sõidate ja mina ei oska miskit tarka öelda. Seda enam, et ükskõik, mis aja ma ka ütlen, kõik on liiga kiiresti tema jaoks :)) Nüüd on vähemal kirjalik tõestus olemas.
Tirts