Mis on piisav põhjus koduõppeks?

Väga paljud pered jõuavad koduõppeni kooliga seotud probleemide tõttu. Mõnikord on selleks koolikiusamine. Mõnikord ei sobi kooli õppesüsteem lapsele ning tema areng on pidurdatud... nö õpiraskustega lapsed. Mõnikord jällegi on kool lapse arengu jaoks liiga aeglane ja kodu võimaldab edasiliikumist paremini.  Mõnikord lähevad suhted õpetajatega lootusetult sassi. Mõnikord lihtsalt ei ole kodu lähedal pere jaoks sobiva lähenemisviisiga kooli. Mõni laps on mingile hobile väga pühendunud ja ka andekas, aga kooli kõrvalt ei jää selleks aega. Mõni pere on palju välismaal, aga tahab last ikkagi Eesti süsteemi järgi ja eesti keeles õpetada jne.

Nende juhtumite puhul on selgelt aru saada, et koduõpe on lahenduseks mingile konkreetsele probleemile.

Meie pere puhul sellist ühte konkreetset "põhjust" koduõppele jäämiseks ei ole. Nagu ühe artikli kommentaaridest etteheide mulle läbi käis, siis meie oleme koduõppel sellepärast et mina tahan "kaua magada ja reisida".

Ei saa eitada. Mulle tõesti meeldib hommikul pikemalt magada ning mulle tõesti meeldib reisida. Meie koduõppele jäämiseks ei olnud need küll ainsad argumendid, aga see selleks.

Meile ei meeldinud küll varahommikuti (eriti pimedal ajal) tõusta, aga saime sellega loomulikult hakkama nagu paljud teised, kellele ei meeldi hommikuti vara tõusta.

Jah, lapsed olid küll tihti haiged. Eks magamatusest tingitud organismi kurnatus ja suures seltskonnas viibimine aitas sellele tõhusalt kaasa. Aga nad said alati taas terveks ning elu läks normaalselt edasi.

Lapsed said koolis ilusti hakkama. Nad olid nelja-viielised. Tütrel olid kõik viied (nagu pojalgi esimeses klassis). Pojal lipsas ka mõni neli tunnistusele ja mõnikord mõni kolm kontrolltöösse. Seega õppetöös ei olnud probleem ja natuke igav neil mõnes tunnis võis olla, aga mingit ülemäärast probleemi ka sellest ei olnud.

Klassijuhatajad olid mõlemal lapsel toredad. Tütre oma tundsin ma vähem, kuid suhtlus oli hea. Kooliaasta lõpus tuli üks imelik "kala" sisse, kus ma ei saanud tema käitumise põhjustest aru ja ta ei suutnud seda mulle ka selgelt põhjendada, aga selleks ajaks oli meie koduõppele jäämise otsus juba ammu tehtud ja ka temaga läbi arutatud. Poja klassijuhatajat tunnen ma väga hästi ja tean, millise pühendumise ja hingesoojusega (ja vajalikul hetkel distsipliiniga) ta oma klassi laste eest hoolitseb. Nii et õpetajatega meil probleeme ei olnud.

Klassikaaslastega said lapsed normaalselt läbi. Tütar sai endale ühe ääretult hea sõbra, kellega nad siiamaani tihedalt suhtlevad. Lisaks mitmeid teisi toredaid sõpru. Pojal tekkis ka seltskond, kellega koos mängisid koolis ja käisid üksteise sünnipäevadel. Jah, eks poistel oli ikka vahepeal ütlemisi ja jagamisi. Aga ei midagi ületamatut ja hullu. Lisaks oli probleeme vahetundidel teiste klasside agressiivsemate õpilastega (seda küll enamasti pealtvaatajatena) ning osade suuremate õpilastega,  kes armastasid trepikojas väiksemate kallal  norida. Aga taas, ei midagi ületamatut.

Kool oli ka normaalne. Natuke ehk suurevõitu küll maakooli kohta oma 400 õpilasega, aga midagi otseselt häda ka ei olnud. Oli mitmeid-mitmeid toredaid üritusi lastele, millest ka meie omad mõnuga osa võtsid. Ma ise kuulusin kooli hoolekogusse ja nägin, kuidas probleemidega jõudumööda tegeleti ja asjadele lahendusi otsiti.

Mingite eriliselt aeganõudvate hobidega lapsed ei tegelenud. Välismaal käisime reisimas küll, aga mõnenädalastel lühikestel käikudel, mille õpetajatega alati eelnevalt kooskõlastasime. Seega ei olnud meil ka selles osas probleeme.

Ühesõnaga normaalne ja tavaline koolielu. Mis on siis meie vabanduseks koduõppesse minekul?

Aga mis üldse on piisav põhjus koduõppele jäämiseks?

Siin on minu arvates hea koht vaadata seadust, mis selle ilusti ära ütleb. Seaduses on kirjas kahte liiki koduõpet.

Koduõpe tervislikel põhjustel on konkreetne asi, kus laps terviseprobleemide tõttu ei ole võimeline koolis käima. Sellele jäämise otsustab komisjon ning lapsevanemal siin mingit sõnaõigust otseselt ei ole. See on hoopis erinev teema meie variandist.

Meie kasutatud variandi nimi on "koduõpe vanema soovil". Ja see ütlebki asja ära. See nimetus ei ole "koduõpe ekstreemsetel juhumitel" või "koduõpe välismaal viibijatele" või "koduõpe siis, kui miski muu ei toimi". Ei, see on lihtsalt ja selgelt öeldud - koduõpe siis, kui vanem seda soovib. Ja see ongi piisav põhjus koduõppele jäämiseks.

Ja miks peaks üks tavaline vanem oma tavalise lapse tavalisest koolist ära võtma ja soovima koduõpet teha? Eks siin sõltub vastus väga palju vanemast ja lapsest ja koolist, aga meie puhul on vastus lihtne. Koduõpe sobib meile paremini. Meil on kõigil niimoodi parem elu. Mitte et enne oleks ületamatult halb olnud, aga nüüd on lihtsalt veel parem.

Kindlasti on peresid, kus koduõpe ei teeks laste ega muu pere elu paremaks. Ja neil ei ole ka mõtet koduõpet teha. Aga meie pere jaoks on koduõpe tõeliselt positiivseks elustiiliks osutunud. Seda on näha nii laste kui minu tervisest, meie omavahelisest läbisaamisest ja üldisest kodusest õhkkonnast. Ja selle positiivse õhkkonna ja hea tervise juures on meil kõik vajalikud koolitükid tehtud-õpitud oluliselt vähema ajakuluga ning lastel on aega oma hobidega tegeleda.

Väikese lapse puhul on normaalsed valikud - tavalasteaed, eralasteaed, waldorflasteaed, koduhoid hoidja juures, hoidja lapse juures, laps vanemaga kodus. Need on kõik normaalsed valikud, mida pere teeb sobivuse ja võimaluste alusel.

Töö puhul on normaalsed valikud - töötaja riigiasutuses, töötaja erafirmas, FIE, vabakutseline, ettevõtja, paindlik töögraafik, töö kodukontorist jne. Ka siin on variante palju ja inimene teeb nende vahel valiku oma soovide ja võimaluste alusel.

Kui väikese lapse ja täiskasvanu puhul on normaalne lai diapasoon valikuid ja need valikud sisaldavad ka koduvarianti, siis miks on kooliealise lapse puhul äkitselt koduvariant ebanormaalne ja tavatu? Koduõpe ei ole põhimõtteliselt parem ega halvem kui kool. Ta on lihtsalt üks võimalikest variantidest, mille headus tuleneb sellest, mis sobib konkreetsele perele.

Nii et ei pea olema "piisavat põhjust". Koduõpe on üks võimalikest valikutest. Samaväärne eliitkooli, tavakooli, waldorfkooli, väikese maakooli, erakooli ja muude variantidega, mille vahel vanem oma lapse jaoks valiku teeb.