Täna sõidame ära reisile. Koduõppurid viisime eile juba tädi juurde "kevadlaagrisse" ära. Koera viis mees oma õe juurde pansionaati (tal on seal kolm väga usinat paitajat-kammijat... kevad ju käes ja karva tuleb usinalt). Rotid-varesed (vabandust... kääbushamstrid ja viirpapagoid) on varustatud suurema hulga vee ja söögiga. Lilled on põhjalikult üle kastetud. Ojaa.. mees tõi eile imeilusa orhidee... ma olen viimastel aastatel suutnud kaks orhideed välja suretada, kuigi nad mulle väga meeldivad. Loodan, et selle kaunitari suudan ellu jätta....
Ühesõnaga suurem osa ettevalmistustest on tehtud. Nüüd on jäänud veel sellised pisiasjad nagu enda ja põnni asjade pakkimine ja üht-teist veel. Mehed lammutavad praegu pesumasinat laiali, et seda enne ärasõitu remonti viia.. on teine usinast kasutamisest shokis ja natuke protesteerib vahepeal. Solidaarsusest hakkas protesteerima ka pliidiahi, mis tuleb samuti täna lahti lammutada ja remonti viia. Streigimõtted mõlkusid vahepeal peas ka vannitoa põrandaküttel, aga ta tegi siiski ainult ühepäevase hoiatusstreigi ja siis tuli tööle tagasi - nii et õnneks vannitoa põrandat ja pea (veel) hakkama üles võtma.
Põnn sai hommikul alla pabermähkmed. Ees on ootamas ca 24 tundi autosõitu ja sinna ei hakka riidest mähkmeid panema. Küll aga peaks meid sihtkohas ootama (loodetavasti töötav) pesumasin ja ka kuivati, nii et kohapeal on plaanis jätkata nii mähkmevabade ööde kui ka riidest mähkmetega. Lapsehoidjale-vanaisale jätan ikka pabermähkmepaki ka, et tal lihtsam oleks. Kuigi mul on lisaks paelmähkmetele olemas üks ImseVimse AIO ning GroVia OS kate-kolm sisu komplekt, nii et saab ilmselt ka need käiku lasta enne pabermähkmeid.
Minek Austriasse suusatama. Kohapealset elu ma ei karda, see sai Rootsis ära proovitud, et lapsehoiusüsteem töötab ja mähkmemajandus ka (seal küll olin pabermähkmetel, aga ööd olid ikka mähkmevabad ja tegelt oleks saanud ka riidest mähkmeid kasutada - ma lihtsalt ei osanud sellega arvestada, et masinad olemas on ja ei võtnud neid kaasa).
Küll pelgan ma natuke autosõidu pikkust. Vaatasin põnnile isegi sirge seljaga turvahälli värki, aga jäi ikkagi ostmata ühel ja teisel põhjusel. Nii et läheme tavalise turvahälliga ja eks ma vaata, kui palju sirutuspeatusi tegema peame ja kuidas söötmise-mähkimisega tegelemine tuleb. Rootsi sõidul oli ta ju jutti seitse tundi autos turvahällis ja magas rahulikult kogu selle aja, nii et ei hakanud ekstra üles ka ajama.
Ja see 24 tundi on tegelikult meie tavaline Austriasse-sõidu aeg, kus me paneme puhtalt sõites väikeste söögi ja tankimispausidega kohale. Üks aasta kulus tegelikult 36 tundi, sest Saksamaad tabas ootamatu lumetorm, mille tõttu kiirteed olid umbes ja liikumiskiiruseks oli vahepealsetel tundidel umbes 1 cm 10 minuti jooksul. Aga noh... pöidlad pihku ja loodame, et läheb kenasti. Ja kui ei lähe kenasti, küll me siis ka hakkama saame ja lahenduse leiame...
Eks näis, kas seal ka netti saab. Kui ei saa... eks siis kuuleb-näeb pärast tagasijõudmist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar