Unschooling ja raporteerimine

Uurin ja puurin siin muudkui unschoolingu teemat.

Olen juba uskuma hakanud, et niimoodi on võimalik vajalikud asjad lastel selgeks saada (kas siis oma huvide kaudu või siis see hetk, kui on vaja mingit testi või eksamit teha konkreetselt selle jaoks õppides, teades, miks sa seda testi või eksamit teed).

Olen ka uskuma hakanud, et lapsed ei istu niimoodi kogu aja arvuti/teleka taga. Hetkel on küll meie õppuritel käsil "deschooling", ehk siis tõesti-tõesti, nad on väga suure osa ajast arvutis... aga on sealt ka vabatahtlikult välja tulnud omal algatusel. Lisaks on selgelt näha, et kui ma neid kutsun, siis on nad palju varmamalt nõus sealt tagant ära tulema ning see ei tekita nendes negatiivseid tundeid. Ühesõnaga mingi hirm hakkab mööda saama. Varem, kui meil oli arvutiaeg piiratud, siis tuli ju iga minutit lubatud ajast kindlasti ära kasutada, muidu jäid sellest ilma.

Ja muidugi olen ka ise lõpuks kätte võtnud ja süvenenud enam sellesse, mida nad seal teevad. Ja tuleb välja, et täitsa lahedaid asju teevad. Endalgi vahepeal täitsa põnev nende poolt leitud youtube'i videosid vaadata (väga hea huumoriga tegeleasi leidub seal ja lapsed on osad neist üles leidnud) või siis mõnele mängule kaasa elada.

Hiljuti leidsin aju arendamiseks mõeldud veebilehe, kus on neuropsühholoogide kaasabil disainitud mängukesed, mille abil inimene saab oma aju erinevaid aspekte arendada (kiirus, mälu, tähelepanu, probleemi lahendamise osknus jne jne). Lumosity on selle asja nimi. Seal saab kolm päeva tasuta tegutseda, edasiseks tuleb hakata raha välja käima. Neid mängukesi mängides tulid tahtmatult pähe paralleelid laste arvutimängudega. Ja ausõna - laste mängud sisaldavad samasuguseid ülesandeid, kui need  hüpersuperspetsiaalsed ajuarendamise mängud ning tegelikult veel hoopis kompleksemal ja keerulisemal tasemel. Kolmemõõtmelises dimensioonis tegutsemine, tähelepanu keskendumine, mitme elemendi paralleelne jälgimine, mälu, kiirus, probleemilahendamine, perifeerne nägemine jne jne jne. Ja seda kõike mitte ükshaaval vaid sisuliselt korraga kõik koos. Aju arendamiseks päris hea pähkel, kas pole. Rääkimata veel ebaõnnestumistega toimetulemise harjutamine ja järjekindluse praktiseerimine.

Niimoodi vaadates ei olegi arvutimängud just maailma kõige hullemad asjad, kas pole? Ja kuna koduõppel olles on lastel terve päev aega oma huvialadega tegeleda, siis jääb arvuti kõrvalt palju-palju aega ka sõpradega mängimiseks, õues ringijooksmiseks, raamatute lugemiseks ja misiganes muuks huvitavaks asjaks.

Ühesõnaga.. kaks minu kõige suuremat hirmu - vajalikud teadmised ja arvutiteema - on hakanud taanduma. See-eest kerkivad esile järgmised küsimused.

Üks keeruline küsimus on lapse arengust raporteerimine. Kui muidu oli lihtne - käisime ja näitasime õppeaine kaupa ette täidetud töövihikud (kui neid kasutasime), laste kirjutatud tekstid ja tehtud arvutused jne, siis kuidas toimetada lapse hindamist unschoolingul olles, kui ei ole õppekava ega õppeaineid ning tegevus ei toimu mitte vihikusse asju kirjutades?

Internetiavarustes ringi uurides selgus, et sellise raporteerimiseka loodava asja nimi on õpimapp. Sinna pannakse kokku kõikvõimalik info lapse poolt tehtud asjade kohta, liigitades seda õppeainete terminoloogiaga. Näiteks võib emaga koos koogi küpsetamise panna terviseõpetuse alla (kui tegemise käigus ka üldiselt toitumisest rääkida) kui ka matemaatika alla (retsepti järgi koguste arvestamine - eriti kui muuta soovitud koguhulka, nii et retseptis olnud koguseid tuleb suurendada või vähendada; lisaks veel vajalikud mõõtmised-kaalumised, mis on matemaatika osa algkoolis) jne jne.

Kuidas aga sellist õpimappi võimalikult valutult koostada. Päevas toimub ju 1001 pisiasja, mille kaudu laps tegelikult õpib. Kuidas neid kõiki (või olulisemaid) fikseerida ja raportiks sobivale kujule saada?

Selle kohta leidsin ühe kirjatüki, kus unschoolingu ema tutvustab enda poolt kasutatavat kahte vahendit.
Mõlemad on veebipõhised ja mõlemad on tasuta.

Üks neist on EasyBib, mis on viidete haldamise vahend. Ehk siis selle abil on hea hallata loetud raamatute nimekirja, aga mitte ainult. Sellega saab pidada nimekirja ka vaadatud filmidest, sarjadest, mängitud arvutimängudest jne jne. Tegelikult kuuluvad need ju kõik harivate asjade alla.

Süsteem toimib väga lihtsalt. Paned otsingusse raamatu nime (või osa sellest) ning süsteem otsib andmebaasist vastavaid kirjeid. Valid õige kirje välja ning tekitabki sulle ilusa ja korrektse viite antud teosele. Ei pea ise kõiki detaile sisse trükkima.

Teine neis on Evernote. No kus see asi siis oli, kui ma veel saja asjaga korraga tegelesin ja hirmsasti midagi sellist vajasin. Mõte on selles, et see peab nimekirja sinu märkmetest. Ei midagi revolutsioonilist, eksole... outlook teeb ju ka seda ja tuhat muud vahendit. Vahe on kahes toredas asjas.

Esiteks selles, milliseid märkmeid seal hallata saab ja kui lihtne neid teha on. Sinna saab lihtsalt midagi kirja panna. Sinna saab tõmmata fotosid ja neile tektis juurde kirjutada (väga hea näiteks lastega kusagil käies, sellest pilti tehes ja hiljem juurde kirjutada, et mida siis täpselt õppisite selle käigu ajal). Ja sinna saab teha märget veebilehe alusel. Kui näiteks laps tuleb ja küsib millegi kohta, siis enamasti (kui ise vastust ei tea) võtad lahti google'i ja kasutad otsingut. Nüüd saabki leitud lehekülje alusel teha ühe näpuliigutusega omale Evernote'i märkme ja oma juttu juurde kirjutada. Nii ongi talletuatud ka kõik need pisikesed infokillud, mida laps vaikselt kogub.

Loomulikult on märkmetel juures kuupäev ning sildid, mille alusel hiljem on neid mõnus otsida.

Teine hea asi Evernote'i juures on see, et ta istub küll "pilve" sees, ehk on kasutatav inertneti kaudu, aga teda saab kasutada ka offlines oma arvutist ning lisaks ka nutitelefonist. Ehk siis - teete lastega jalutuskäiku rabas, näete huvitavat marja. Teed sellest oma telefoniga pildi, paned kohe Evernot'i kirja koos omapoolse märkusega. Hiljem internetti saades süngid telefoni "pilvega" ära ning kodus võite selle alusel veel internetist midagi rabade kohta juurde uurida ning vastavat marja otsida ja leitud asjade kohta jällegi märkme teha.

Väga lahe igatahes. Niimoodi saab jooksvalt ja lihtsalt ajsadest logi pidada ja hiljem siis on hea selle alusel õpetajatele õpimappi kokku panna. Või siis teha evernote'i kaust, kuhu vajalikud märked kokku koguda, see kaust avalikuks teha ning õpetajatele link saata.