Istun veel ikka Türgis... hotelli lobbys (sest tubades internetti ei ole). Mõnus diivan, paari meetri kaugusel on suur akvaarium kaladega, kõrval mängivad kaks meest mõusat türgi muusikat ning nende kõrval kohe istuvad meie õppurid oma läpakatega ja mängivad :) Põnn magab omas toas ja eks ma ruttangi sinna kohe tagasi.
Iseenesest on siin ju mõnus. Päike paistab, meri on mõnus, sööki jagub ja inimesed on sõbralikud. Esimest korda oleme siis "all inclusive" klubis, kus kõigil uhke käepael, mis annab igasuguseid toredaid asju. Näiteks viis korda päevas süüa. Kolm on tavalist, vahepeal on veel õhtuoote moodi teeaeg (saiakeste ja küpsistega - lastele see väga meeldib) ning südaöösel peaks olema veel mingi supiaeg. Sellele katsusime korra minna, aga no ei leidnud meie õigel ajal õiget kohta. Enamasti me muidugi siin südaöösel enam-vähem magame (või loeme vannitoas unejuttu - vannitoas sellepärast, et põnni mitte üles äratada). Lisaks annab see "all inclusive" meile igal ajal nii palju juua kui me soovime - mine ainult baarileti äärde ja küsi. Eks siingi ole omad piirangud, aga kuna meie ainult mahla ja vett tahamegi, siis meid need piirangud ei morjenda.
Väikeste lastega on see ikka väga hea asi. Täiskasvanute seltskonnaga vaevalt viitsiks kõik hommikud-lõunad-õhtud ainult hotellis süüa. Ikka tahaks mingeid kohalikke restorane ka ära proovida. Seda enam. et näiteks antud hotelli ümber on neid restorane saja meetri raadiuses vähemalt kümme erinevat - ja tegelikult rohkemgi. Aga väikeste lastega ausõna mina küll eelistan seda hotelli söögi varianti, kus ei pea kuhugi kaugele minema, ei ole ooteaega vaid on sada erinevat rooga sind pikisilmi ootamas ning nad ise käivad ja sordivad omale taldrikule mis meeldib.
Tänu all inclusive paketile on kohapealsed kulud olnud küll minimaalsed. Ainsaks kuluks ongi olnud lastele ujumisnänni ostmine (ja mulle trikoo, mis koju maha jäi) ning hotelli töötajatele ja taksojuhile jootraha. Korra tekkis mõte ka kohalikku veeparki külastada, aga kuna hotelli töötaja juhised olid piisavalt segased ning internetist saadud ja google tõlke abil inglise keelde pandud info ütles, et veepark oli lahti 11. oktoobrini, siis ei hakanud ehku peale selle seltskonnaga ringi rändama. Pealegi oleme me siin kavalalt vaikselt päev-päevalt laste ujumisvarustust upgrade'nud, nii et neil on iga päev olnud midagi uut ja põnevat katsetada, nii et tegelust niigi. Lõpuks sai neile kokku hangitud täispuhutud veeelukad, ujumisprillid ning lestad. Need kahed viimased on sellised, mille peale oleme ammu mõtelnud, nii et siit oli hea ära osta. Päris normaalsed asjad saime ja oluliselt odavama hinna eest kui see, mida eesti poodides samalaadsete toodete kohta leidnud oleme. Nii et jälle hästi.
Lapsed siin tegelikult arutavad, et tegelikult tahaks kaks nädalat olla. Mees ka räägib, et kas me ei tahaks kahte nädalat olla - no tal ju jumalik rahu ja vaikus kodus praegu. Isegi koera viis ära õe juurde pansionaati, sest ta on varahommikust hilisõhtuni enamik päeva tööasju ajamas ning meie hellik koer pole harjunud nii pikalt üksi olema. Õe juures tal seal suur seltskond, kes teda igatepidi hellitab ja hoolitseb.
Aga vot mina olen see, kes tunneb tegelikult headmeelt, et varsti taas koju saab. Ok, homne päev, mis algab kell 5 hommikul äratusega, et kaks tundi enne lennu väljumist lennujaama jõuda, ei tekita just vaimustust. No ei ole see normaalne, et nii pikalt enne kohale ennast vedama peab - selleks, et enamasti lihtsalt passida seal siis - aga siiasõit näitas, et nii Riiast kui Istanbulis kulus mitmetunnine varuaeg järjekordade ja turvakontrollide ja muu jama peale ilusti üsna ära, nii et vist ikka tuleb viisakalt kohale minna. Tallinna lennujaamas on asi lihtsam, seal võib teha nalja ja minna pool tundi enne lennu väljumist kohale ning üldiselt ei ole probleemi. Aga siin ja lastega ei taha riskima hakata. Võiks muidugi teinekord osta piletid normaalse kellaajal väljuvale lennule, aga ma hetkel veel ei raatsi sihukest hinnavahet tekitama hakata. Kunagi võiks tõesti nii rikas olla, et on savi igasugustest hindadest ja saab valida lendu tõesti ainult selle järgi, mis endale kõige mugavam on. Praegu olen ma veel kooner selliste asjade pealt.
Aga ühesõnaga. Kui oleks mõni täiskasvanu veel, siis ehk võiks täitsa mõelda teinekord pikema reisi peale, aga hetkekonditsioonis mulle täitsa sobib praegune pikkus ning kodu tundub juba täitsa mõnusa kohana :)
Koduõppest kah - hotellil on meie korrusel väike istumisnurgake raamaturiiuliga. Seal on igasuguseid huvitavaid raamatuid. Ilmselt kokku kogunenud hajameelsete külastajate poolt mahajäetud varadest. Korra käisime seal ka neid uurimas ning poeg leidis endale (ok, mina leidsin ja surkasin talle nina alla, aga talle hakkas meeldima) ühe ingliskeelse raamatu. Ja käesolevaks momendiks on ta selle läbi lugenud. Nii et esimene võõrkeelne raamat loetud. Eks nad arvutist ole juba ammu igasuguseid tekste lugenud, aga minu kui vana kooli inimese jaoks on see ikkagi omamoodi tähis.
Ja koduõppest veel rääkides... mingil hetkel hotelli basseini ääres, kus õppurid parajasti prillipeitust mängisid (ehk siis üks peitis ujumisprillid basseinis kuhugi ära ning teine otsis need üles ja tõi sukeldudes ära), vaatasin mina kella aja tabasin mõtte, et tegelikult ju hetkel koolitunnid käivad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar