Hakkasin nüüd ise ka uuesti koolis käima. Ehk siis katkestasin oma akadeemilise puhkuse ning nühin koos teiste avatud ülikooli õpi"lastega" koolipinki.
Kummaline on see, et kui ma (üsna palju) aastaid tagasi pärast keskkooli tavatudengina ülikoolis käisin, siis tundus, et need avatud ülikooli omad on natuke... noh... kuidas-nüüd-viisakalt-öeldagi... imelikud. Et no asjalik inimene oleks ju ikkagi riigieelarvelisele kohale ju sisse saanud... ja mida sa üldse õpid, kui sa loenguteski ei käi jne jne. Praegu pean ma ütlema, et ma ei tahaks kuidagi 18-19 aastaste noortega koos igapäevaselt käia aega raiskamas (no mõned loengud on lihtsalt mõttetud... mõned muidugi on väga põnevad ja asjalikud) ning ma tõeliselt naudin seda, et meie õpe on kontsentreeritum, iseseisvam ning kaasõppijatel palju elukogemust, mis aeg-ajalt huvitavaid diskussioone tekitab. Nii et vastupidiselt tavalisele tundub mulle rohi rohelisem seal, kus mina olen.
Ühest küljest on ääretult lahe ja põnev. No mulle ausalt meeldivad psühholoogia ained. Eriti praegu, kui on kuidagi sellised asjalikud ja sisukad teemad. Teisest küljest.. ohsajummalküll... kui oled pikalt harjunud väga väikesemahulise hallolluse kasutamisega, siis on ikka tõsine peavalu neli tundi järjest kuulata juttu, kus põhisõnadeks on: neurotransmitterid, presünaptiline, atsetüülkoliin, ioonretseptorid jne. Kui pidevalt peas tekst inimkeelseks tõlkida, siis saab aru küll, mis värk toimub ja kõik on loogiline. Aga selle tõlkimise peale kulub meeletu energia ja juba pärast esimest tundi aju füüsiliselt valutab. Nagu lihased ikka, mida pole kaua kasutatud ja siis äkitselt maratoni läbima sunnitakse. Ja õhtul koju jõudes on selline tunne, nagu oleks keegi päev otsa sind kolkinud... muud ei suuda, kui voodisse vajuda. No loodetavasti aju treenimise peale areneb, sest paganama lahe on tegelikult ikkagi taas uusi ja tõesti põnevaid asju teada saada. Kui ainult lugemiseks rohkem aega oleks, sest materjali on palju ja võimalikku lisamaterjali veel rohkem...
Lastega oleme ka vaikselt uut rütmi harrastanud. Ma olengi aru saanud, et nii mulle kui lastele sobib see, kui meil on kindel rütm ja samas sobib ka see, kui see rütm aeg-ajalt pisut muutub, et liiga ühetaoliseks kõik ei muutuks.
Hetkel on elu selline, et päeva esimene pool on arvutivaba aeg. Sööme, koristame, loeme, mängime põnniga, käime õues, meisterdame (no hetkel veel teeme ainult ettevalmistusi - aga mina olen juba leidnud ühe hea loodusmaterjalidest meisterdamise raamatu ning lapsed on selle alusel ühe asja tegemiseks õuest taimi korjanud, mis nüüd raamatu vahel kuivavad ja järgmist sammu ootavad).
Pärast lõunasööki on arvutiaeg, kus lapsed siis vaikselt omaette on ning mina rahulikult põnniga tegelen. Kaks korda nädalas on pärastlõunal linnasõit, kus tütar koos sõbrannaga käib loomaringis (kus nad väga lahedaid asju meisterdavad - botaanikaaias käimiste ja loomadest rääkimise kõrval) ning poeg käib kergejõustikutrennis. Viimane kord sai tehtud ka nii, et nad pärast ringi/trenni läksid ise sõpradele külla (pere, kus ema on minu lapsepõlvesõber, isa minu klassivend ning lapsed meie lastega enam-vähem sama vanad ning head sõbrad). Nii et suhtlust ja tegelusi piisavalt.
Õhtul pärast põnni magamaminekut teeme (õigemini katsume teha - iga päev ei õnnestu) "asjad omale kohale" ringi kodus, et hommikul oleks toredam pihta hakata. Siis loeme unejuttu - hetkel raamatuks "Ergon", mida loen iga õhtu üsna pikalt. See on raamatukogu raamat ning kuna nõudlus antud sarja järgi on hetkel üsna suur, siis ma kardan, et ei pruugi seda pikendada saada ning katsun seega lugeda niipalju, et tagastamise ajaks raamatu läbi saaks. Järgmisi osasid loevad nad vast ise, aga kuna me Eragoni oleme juba filmina näinud, siis neil väga suurt lugemise motivatsiooni ei olnud ning mõtlesin, et see oleks hea raamatuna niimoodi koos üle lugeda. Ja tuleb tunnistada, et raamatus on asjad ikka hoopis teismoodi kui filmis, nii et tasus üle lugeda jah enne järgmiste osade kallale asumist.
Tütar on matemaatikaga jõudnud niikaugele, et sisuliselt hakkab kolmanda klassi materjal läbi saama. Hiljuti veel joonistasime laua taga sirkliga ringe ning võrdkülgseid kolmnurki. Eks me kindlasti aasta peale vaikselt hakkame regulaarselt materjali kordama, aga praegu arvan küll, et teen talle veel internetis olevate eelmiste aastate tööde alusel kolmanda klassi tasemetöö ära ja siis liigume järgmiste ainete juurde.
Pojal on vaja matemaatikas kaugemale liikuda. Praegu oleme rohkem korranud kõike, mida ta eelmistes klassides õppinud on ning täiesti uut materjali oleme ainult natukene võtnud - korratavat materjali on lihtsalt rohkem, aga tahame Khani Akadeemias ikka ilusti järjekorras liikuda ning teeme kõik valdkonnad järjest ära temaga. Nii et temaga veel jätkame matemaatikaga mõnda aega.
Nii et asjad liiguvad täitsa mõnusas rütmis hetkel. Kui nüüd ainult lugemiseks rohkem aega oleks.... nojah... igasugust asendustegevuste (nagu näiteks blogikirjutamise) asemel võiks ju võtta kätte ja lugeda... eksole...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar