Logistikaalane kõrgpilotaaz

Pea huugab otsas järgmiste päevade-nädalate logistikat planeerides. Asi sai tegelikult alguse juba eile ja lõpp (paus) tuleb juuli keskpaigas.

Mis siis niiväga planeerimist vajab.

Eile sai lastega külas käidud täditütre uues suvilas Peipsi ääres. St maja küll vana, nemad lihtsalt ostsid selle sel kevadel. Ja suvila kuulub küll ühele täditütrele, aga lobasin ma eile seal hoopis tema õega, kes oli maja ja lapsi valvamas. Väga lahe oli, sest me pole ammu lobada saanud. Kokku oli meid seal siis kaks naisterahvast, kuus last (vanuses 8 kuud kuni 10 aastat) ning kaks koera. Meie koer oli kaasas ning täditütrel oli nende uus Samojeed kaasas (see kah sihuke üheksakuune hetkel). Silmapilkselt võitis ta kohe laste südamed ja sai hüüdnimeks pilveke (sest no tõesti, on tegemist ühe mõnusa koheva valge pehme kuhilaga, keda on nii tore kallistada ja kaisutada).

Seal sai siis õhtuni istutud. Õhtul tegin lisaringi ja viisin meie koera mehe maakoju, kus tal parasjagu ema ja õde oma lastega suvitab. Sai nendega ka kaks sõna juttu puhutud ja siis oli juba päramine aeg magava põnniga koduteele asuda.

Tänane hommik pidi kuluma pakkimisele, aga kulus hoopis mittetöötava ID kaardiga sudimisele. See ei hakanudki tööle, ka nende tugitelefoni abi järel, nii et tuli leida mingi nurgatagune lahendus ja siis hoopis põhjalikult infot tugikeskusele saata, et nad saaks edasi veateadet uurida.

Järmise kahe nädala kavva kuulub tädi külastamine Tallinnas, kahepäevane (ja kahte ööd sisaldav) purjereis lastega (sh põnniga), mehe viimine purjeregatile, koera äratoomine maalt, koduõppe suvepäevad (ööbimisega), mehe "külastamine" purjeregatil ja ehk ka ise ühel etapil osalemine, merepäevad ja linnamelu Tallinnas koos siis pikema tädil külasviibimisega. Kõike seda zongleerides kahe autoga, jättes neid kord siia ja kord sinna, arvestades beebi ja tema mähkmetega, koerahoiuga ning vanaisa reisidega.

Lapsed puhastavad hetkel näriliste puure, et neid esimeseks äraolemise etapiks valmis sättida. Õnneks on närilised sihukesed elukad, kes päris mitu päeva enesega hakkama saavad ilma välisabita. Pikemaks ajaks tuleb hakata muidugi abilisi otsima (aga õnneks häid inimesi meil siin veel leidub).

Nüüd siis taas pakkima ja ehk saame täna lõpuks ka minema. Tuleb üks auto paika viia ja teisega Tallinna sõita. Eks see pakkimine ja planeerimine ongi kõige keerulisem osa, kui juba teel olla, siis on mõnus....