See nädal on ühest küljest vaikselt kosumiseks ning teisest küljest ka kooliga pihta hakkamiseks. Palju on veel asjalikku asjaajamist, mida ma seoses koolivahetusega tegema pean, aga selleks veel energiat pole olnud. Vaikselt nüüd vast saan pihta hakata.
Aga mõnes mõttes oli väga tore nädal. Haige olemine aitas mul natuke "ma ise teen kõike" mentaliteedist lahti saada ning nüüd olengi jätkuvalt rohkem pere abi igapäevastesse tegemistesse kaasanud.
Öösel tegelen põnniga mina... nüüd siis küll pudeli kaasabil. Aga hommikutel võtab mees esimese tunnikese enda peale, nii et saan öist väsimust välja puhata. See on väga abiks.
Lapsi olen ka usinalt rakendama hakanud. Nad saavad nüüd tõsiseid õppetunde kodunduse alal. Paaril päeval nädalas teeme pärast hommikusööki korraliku koristustuuri. Ülesanded on ära jaotatatud ja lapsed saavad valida, mis ülesannet nad see päev tahavad - kas põnni hoida või põrandaid pesta. Mina tegelen ees üldkoristusega. Eks nad ole varem ka koristamisel aidanud, aga praegu hakkab tekkima mingi süsteemsus, mis on väga positiivne.
Teine asi, mida nad rõõmuga teevad, on lõunasöök. Oleme kogu see nädal koos süüa teinud. Nüüd on nad saanud kartuleid pudrustada, kotletitainaga mökerdada, pastat keeta, ahjukana teha ja igast muid toimetisi. Ja huvitava tähelepanekuna tuleb märkida, et poeg on asjast isegi suuremas vaimustuses kui tütar. Räägitakse ju ikka, et mehed on paremad kokad, nii et loodetavasti kasvab siit varsti üks asjalik meeskokk, kes siis regulaarselt perele kulinaarseid hõrgutisi pakkuma hakkab. Ja eriti suureks kasuks tuleb nende kulnaarse hariduse juures see, et mina olen see nädal väga hajameelne olnud ja igast pisivigu teinud söögitegemise ajal - no näiteks jätnud täielikult kogu söögi maitsestamata jms. Selliste apsakate tulemused on väga selgesti söögis äratuntavad ja seega jõuab lastele palju paremini kohale see, et miks on midagi teha vaja.
Nii et kodundus on meil tugevalt esindatud see nädal.
Teine tugevalt esindatud asi on kehaline kasvatus. Esmaspäeval käisime metsas terviserajal jalutamas. Kaasa sai haaratud ka tütre sõbranna. Lisaks oli kaasas ka põnn ja koer, nii et seltskonda kui palju. Lapsed turnisid puudel (koordinatsioon), mängisid kulli (jooksmine), loopisid koerale toikaid (heiteala) ning harjutasid hundiratast (akrobaatika). Nii et väga põhjalik kehalise kasvatuse tund koos pikniku ja porise koera autosse mahutamise ülesandega.
Teisipäeval kehaline kasvatus jätkus, kui sai kaasa haaratud kaks laste sõpra ning Aurasse ujuma mindud. Põnn ja koer jäid seekord küll koju. Mina ise küll ujuda veel ei tohi, aga passisin siis basseini serval kaasas, sest tütar ja sõbrad pole veel 10 täis ja ilma saatjata Auras olla ei tohi. Kokku olime seal pea kolm tundi, nii et taaskord tõsine füüsiline koormus lastele.
Kolmapäeval oli puhkepäev füüsilistest aktiivsustest. Küll aga avastasin siis Postimehes olnud artikli alusel Kae Kooli ja Khani Akadeemia. Õigemini olin küll viimasest varem teadlik, aga nüüd alles süüvisin selle tegelikesse võimalustesse ja sattusin vaimustusse. Ühesõnaga sellest päevast peale oleme lastega selle abil iga päev matemaatikat teinud ja ka nemad on asjaga väga rahul. See asi väärib omaette kirjatükki, nii et siia pikemalt kirjutama ei hakkagi.
Neljapäeval sai tütar viidud Tartu Loodusmajja Lemmikloomaringi. See oli talle esimene kord seal käia. Väga lahe oli. Leidis omale sealt kohe ühe sõbra ning kui ma poolteist tundi hiljem talle järgi läksin, siis meisterdasid kõik lapsed veel rahulikult laua ümber ja arutasid juhendajaga vareste hingeelu. Juhendaja pidi neile lõpuks mitu korda ütlema, et nüüd tuleks hakata koju minema. Ühesõnaga tütar oli väga rahul ja kogu õhkkond oli seal väga lahe.
Sel ajal kui tütar lemmikloomadega tegeles käisin mina arsti juures ülevaatusel. Hommikul olin ennast halvasti tundnud ja kuuma-külmavärinad käisid peal. Arst ka konstanteeris, et põletik on ning kirjutas antibiootikumid välja.
Täna on puhkamise päev olnud. Khani akadeemias oleme ikka surgeldanud ja ahjukana meisterdanud. Muus osas puhkan nädalast välja ja taastun.
Nii et hetkel on kooli osas kaetud kodundus (sh siis ka terviseõpetuse osad), matemaatika, kehaline kasvatus ning tütrel loodusõpetus. Inglise keel on neil jooksvalt igapäevaselt kavas tänu arvutile ja telekale. Tegelikult on kaetud ka tööõpetus ja kunstiõpetus, sest vahepeal on nad ka joonistanud ja meisterdanud. Eriti tütar koos oma sõbrannaga - neil on käsil projekt "Minecraft", kus teevad endale kastidest ja tugevamast paberist minecrafti tegelase kostüümi. Sõbrannal on valmis pea (halloweeni stiilis), tütrel keha ja käed.
Järgmisest nädalast on plaanis kavva lisada kergejõustikutrenn pojale (st käia vaatamas ja siis otsustada) ning teise keele õpe lastele. Ma andsin neile mingi hulga keeli, mille vahelt valida. Keeled olid valitud selliselt, et keegi meie perest selle keelega kas hakkama saab või on valmis ka ise seda koos lapsega õppima. Tütar valis teiseks keeleks vene keele, poeg hispaania keele. Nüüd siis tuleb nuputada, kuidas kõige lihtsamini asjaga alustada. Kõige sujuvam viis tundub mulle vastavas keeles multikate ja lastefilmide vaatamine. Nii saab kätte keeletunnetuse ja seda lõbusal viisil. Vene keelega pole ilmselt väga suurt probleemi - leiab kas telekanali või saab dvd-del vene keele valida Hispaania keelega saab imselgelt keerulisem olema. Vanaisa läheb küll varsti taas Hispaaniasse ja sealt saab tuua mingeid filme, aga tagasi on ta alles detsembris. Aga eks siin nuputame.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar