laupäev, 21. jaanuar 2012

Mis ainetega meie kodukoolis pahasti on

Pool aastat koduõpet seljataga ja läheb üsna hästi. Põhiainetega on asjad korras. No praegu tegelt on peal tõsine laiskuseperiood. Veerandi esimese nädala olime ära Rootsis suusareisil ja teise nädala tegelesime reisijärgse sisseelamisega. Järgmisest nädalast hakkame ilmselt tubliks.

Aga et mis ainetega lood eriti head ei ole... need on nö "ilma õpikuta ained" ehk siis kehaline kasvatus, tööõpetus, kunstiõpetus ja muusikaõpetus. Nende kohta ei ole nii konkreetset rida ees, mille järgi minna ning seega on kuidagi unarusse jäänud.

Muusikaõpetuse osas on hea see, et poeg käib muusikakoolis klaverit õppimas. Lisaks tegelevad nad seal aeg-ajalt ka laulmisega, nii et midagigi toimub temaga selles osas. Plaan oli, et tema hakkab kodus mulle ja tütrele edasi õpetama seda, mis ise õppinud on. Natukene see on toimunud ka, aga tegelikult ääretult minimaalselt. Nii et tütrel on hetkel muusikaõpetusega suht nulliring.

Kunstiõpetuse koha pealt on hea see, et tütar käib kunstiringis. Aga see on ka kõik. Kui ma teoorias kujutasin ette, et igasugust joonistamist ja värvimist teeme kodus palju-palju, siis see ei ole tegelikkuses hetkel veel realiseerunud. Seega siin pojal nulliring üsnagi. No natukene õnneks waldorfi jaoks tehtavates oma juturaamatutes oli vaja pilte ka joonistada, aga see pole tegelt ikka päris see.

Tööõpetuse koha pealt võtsime eelmine veerand kätte lõnga ja heegelnõelad ja alustasime heegeldamisega. See oli waldorfkooli poolne teema. Seal jõudsime mingile maale, aga mitte eriti kaugele ja tegelikult peaks jätkama. Lisaks tahaks ikka lastega koos midagi meisterdada ka - igast meisterdamist õpetavaid raamatuid on meil kodus palju-palju. Aga reaalsuses ei ole jõudnud midagi teha.

Kehalise kasvatuse koha pealt olin varem rahulik - et nad jooksevad ju palju õues ringi. Aga eelmiste kuude pime ja porine aeg ei soosinud eriti õues käimist ja nii nad suht tubaseks jäid. Ja kui ka olid õues, siis pigem ehitasid puude varjus onni, mitte ei jooksnud ringi. Suusareisil olles oli näha, et võhma oli ikka suht vähe ja väsimus tuli neile ruttu peale. Nüüd siin perekondlikult mõtleme, et kuidas liigutamist regulaarseks saada. Viimased päevad on küll positiivsed olnud, sest tänu mahatulnud lumele on nad tundide kaupa õues kelgutamas käinud ja sellega kaasnev mäest üles jooksmine/kõndimine on üldfüüsiliseks koormuseks väga hea. Plaanis on murdmaasuusavarustus üle vaadata ja sõitmas käima hakata. Lisaks tõi jõuluvana see aasta neile uisud, nii et kui maja taga tiigi peal jää piisavalt tugev on, siis laseme lastel sealt lume pealt ära lükata (taas hea üldfüüsiline tegevus :) ning saavad uisutamist õppima hakata.
Kevadest hakkame metsas orienteerumispäevakutel käima - eelmine aasta jäi vahele, muidu juba otsast niikuinii alustasime nendega käimist. Ja praegu harjutavad toas pinksireketite ja -pallidega kõksimist - et käed kordinatsiooniga tegeleks.

Mõtteid nende ainete parema toimetamise teemal on, aga täit selgust veel endal ei ole.

Kehalise kasvatuse mõtteid ma juba kirjutasin ja selle pärast ma eriti ei muretse. Meil suht sportlik pere, nii et kui vähegi teadlikult asjaga tegeleda, siis tegeletud saab.

Tööõpetusega on ilmselt sama lugu - vajab lihtsalt konkreetset tähelepanu ja tegelemist. Oskuste ja mõtete puudumise taha asi ei jää.

Kunstiõpetuses on juba keerulisem. Võin ju lasta neil lihtsalt joonistada, aga kuna mul endal kunstiannet ja mingeid teadmisi ei ole, siis ei oska ma neid kuidagi arengus toetada. Ja tütar on kunstis ootamatult andekas - ja see ei ole ainult minu kui emme arvamus vaid seda on mulle selgelt väljendanud ka tema kunstiringi juhendaja. Nii et mingit tuge tuleb neile kindlasti arenguks pakkuda. Lisaks siis muidugi kodus ka rohkem joonistamise-maalimisega tegeleda. Olen ka ise mõelnud, et hea meelega õpiks natuke maalimist ja rahvaülikooli kursusi vaadanud. Ehk läheme kolmekesi koos kunagi sinna kursustele hoopis.

Muusikaõpetus on minu jaoks ka väga keeruline teema. Algklassides käisin ka ise mudilaskooris, aga mina ja mu hea sõbranna kuulusid nende inimeste hulka, kes pandi esimesse ritta ja paluti võimalikult vaikselt laulda (et me neid ei segaks, kes päriselt ka laulda oskavad... eksole :). Ise muusikakoolis käinud ei ole, ühtegi pilli mängida ei oska ja laulan nagu ... nojah.. nii halvasti ka enda kohta öelda ei taha...
Pojale jällegi klaverimäng istub väga mõnusalt ja muusikakooli katsetel avastasin üllatusega, et ta oskab väga täpselt nooti laulda. Hämmastav! Ühesõnaga ka siin tuge vaja ja üldse on mõnus, kui kodus on elus muusika - kas siis pillimäng või lauluviis. Ka siin olen mõelnud kas eraõpetaja või rahvaülikooli kursuste peale, kus siis kolmekesi koos käia. Aga välja veel mõtelnud ei ole.

Nii et asi on veel töös ja vaatame, kas teise poolaastaga leiame sobivad lahendused ka nendele ainetele.

2 kommentaari:

Average Jane ütles ...

Kui teil tööõpetus ikka veel tahaplaanile on jäänud, siis hea variant oleks siduda seda näiteks loodusõpetuse jt n-ö põhiainete teemadega. Nt pidada lugemispäevikut - kirjutada väike kokkuvõte igast raamatust ja selle kohta pilt juurde joonistada (kui te seda juba ei tee :P). Loodusõpetuses loomadest rääkides võib teha näiteks plastpudelist öökulle nagu siin: http://craftberrybush.blogspot.com/2011/09/wise-owl-recyclesmy-thoughts-on.html vaja on PVA liimi ja akrüülvärve. Kui heegeldamine juba paremini läheb, siis "amigurumi" googleldamine annab palju tasuta ing. k materjale ja õpetusi loomade heelgeldamiseks. Ka herbaariumi koostamine on väga loominguline ja samas seotud loodusõpetusega. Voltida saaks veel matemaatikas erinevaid geomeetrilisi kujundeid. Etsy-st ja piltrestist leiab väga palju nn upcycling teemasid - lahedaid ja prkatilisi asju, mida ise teha ja samas hariv taaskasutuse teemal.
Muusikast võiks kuulata erinevate pillide (eriti rahvapillide) hääli ja rääkida erinevate rahvaste muusikast - saab vähemalt natuke teoreetilist põhja ja see on samas ka põnev. Kui internetist ja raamatukogust materjale ei leia, siis muusikaõpetajad kindlasti oleks valmis laenama oma plaate. Soovitaksin eraõpetajaks otsida mõni muusikatudeng - meil, tudengitel, on väga suur soov anda endast parim ja oma erialaga aktiivse tegelemise kaudu ka ise areneda!
Loodan, et neist mõtetest on abi ja ei kõla liiga targutamisena. :) Väga lahe, et teil on juba palju ideid ja lahe oleks näha asju, mida lastega olete teinud. Ma arvan, et see blogi on paljudele tulevikus abiks!

Katri ütles ...

Ei ole need mõtted kuidagi targutamine vaid väga palju häid ideid. Suured tänud, siit nii mõnigi vihje pani mõtte kerima :)

Aga see tudengite kasutamise mõte on ka väga hea. Seda võiks tegelikult ju kuidagi ja kunagi lausa regulaarselt teha - tudengid väikestele lastegruppidele mingis konkreetses teemas töötubasid või õppetubasid tegemas. Saaksid tudengid praktikat ning lapsed (nii koduõppe kui ka koolilapsed) mõnusas õhkkonnas ja väikeses rühmas puuduolevaid teadmisi juurde.