Tahan mahetoidu kastiteenust Tartusse... kes teeb?

Inimkonna peamiseks edasiviivaks jõuks olevat laiskus. No mina olen sel juhul aeg-ajalt inimkonda tõsiselt edasiviiv...

Igatahes... tahaks tervislikumalt toituda. Tahaks süüa palju puu- ja juurvilja. Tahaks, et see oleks pärit võimalikult lähedalt ning et see oleks võimalikult mahedalt toodetud. Tahaks juua piima, mis oleks piim (ehk siis homogeniseerimata ning pastöriseerimata). Tahaks süüa liha, mis oleks liha (st ilma hormoonideta ja antibiootikumideta ja lisaaineteta) - no tegelt ma ise niipalju liha ei tahagi (vahepeal natuke ikka, taimetoitlane ma pole, aga väga suurt vajadust ka pole) aga mehed on mul kodus puhta lihasööjad, nii et neile siis tahaks seda head liha.

Ma siin vaikselt olen algust teinud. Olen uurinud elavtoit.com aadressil olevat informatsiooni ning külastanud Tartus Lõunakeskuse Taluturgu ja Looduspere poodi ning Lõuna-Eesti Ökokeskust. Mehel on hea komme käia liha (ja muid minu poolt tellitud asjandusi) võimalusel ostmas Tartu Siseturult ning lisaks on meil lisakülmikus natuke veel alles tema sugulase poolt jahilt toodud metssea ja metskitse liha (need küll juba eelmisest aastast - see aasta oli ka korra võimalus saada, aga me olime sel hetkel purjetamas). Lisaks siis veel eelmisel aastal tehtud maasika toormoos sealsamas külmikus (see aasta ei saanud õigel ajal jaole ja jäi tegemata) ning mingi hulk isetehtud õunamahla ja sugulastelt pärit moose-hoidiseid sahvris (need moosid-hoidised vajaks küll korralikku reviduuri, sest osad neist on küll värsked, kuid osad kardetavasti võivad olla nii paarkümmend aastat vanad....).

Kahjuks ei ole kellelgi meie perest harjumust sealt sahvrist asju üles kööki tuua... Peab vist ikka endas selle harjumuse tekitama, ega muidu asi ei arene (aga nagu ma avalauses ütlesin, siis ma kuulun inimkonda edasiviiva jõu hulka, eksole). Lisaks on lapsed nii harjunud poodide suhkrust nõretavate mahladega, et kodune õunamahl eriti peale ei lähe.

Siinkohal tuleb öelda, et karastusjooke, limonaade ja muid mullijooke meil peres eriti ei jooda. Vahepeal mingitel üritustel käies, siis lapsed ka küsivad ja saavad, aga enamasti tellivad ka nemad omale mahla või vee või jäätee. Eks seegi ole hea asi, aga tegelikult, vaadates nende mahlade koostist, kus üks klaas "mahla" annab sisuliselt 20-25% päevasest suhkuvajadusest siis.... no mina tahaks ikka päevas rohkem kui 4-5 klaasi jooki juua ning lisaks tahaks mingi hetk midagi magusat ka juurde ampsata... totrus on see suhkrusisalduse asi... võta üks mahl ja viska sellega teist. Tomatimahl on vist ainuke poemahladest, mis nii röögatus koguses suhkurt ei sisalda, aga see lastele jällegi ei meeldi. Nii et nokk kinni saba lahti.

Õnneks tõi mees mõnda aega tagasi ämma juurest kodutehtud mustsõstramahlasid. No need lähevad ka lastele peale ja eelkõige mulle endale. Mustsõstramahl on üks mu suuri lemmikuid... ja see, et mustsõstar üks sigakasulik asi on, see on ainult lisaboonus :)

Aga tegelikult tahtsin ma selle kõige kohta öelda, et seni kuni harjumust ei ole, on nii lihtne mingisse vanasse rütmi tagasi langeda ja kätteharjunud menüüde juurde pöörduda. Eriti veel olukorras, kus ma ise tegelikult harva poes käin ja enamik ostlemist meeste turjal on. Aga kui ma väga täpselt veel ei tea, mida üldse mingist poest saab ja pole kindlat ettekujutust, mis toite teha, siis ei oska neilt ka nendest uutest kohtadest midagi eriti tellida. Ok, seda olen nüüd hakanud tegema, et neilt toorpiima tellin.

Ja ikkagi... tahaks... tahaks mugavusteenust minusugusele laisale inimesele, kes on huvitatud küll tervislikumast toitumisest, aga kellel hetkel pole piisavalt energiat-pealehakkamist-otsustavust selleks tõsiseid suuri pingutusi teha. Laias maailmas on sellised teenused olemas. Ja niipalju kui ma aru olen saanud, siis ka Tallinnas. Ja ma ei mõtle siin ainult Tagurpidi Lavkat, mis on ka väga tore asi (aga toimib ainult Tallinnas).

Ma tahan midagi veel lihtsamat. Ma tahan, et mind ninapidi tervisliku toidu sisse surutaks, nii et ma ise midagi mõtlema ja otsustama ei pea. No ma olen piisavalt kaua elanud tarbimisühiskonnas ja mugavusühiskonnas... eksole... nii et tahan, tahan, tahan... Ehk siis, ma tahan mahetoidu kastiteenust. Ma tahan, et mulle kord nädalas toodaks koju kastitäis (võimalusel) kohalikelt tootjatelt (võimalikult) mahetoitaineid. Nii, nagu seda saavad tellida tallinlased Ökosahvrist - iga nädal 10 toodet vastavalt hooajale. Ja andke andeks tallinlased... ma tean, et te niigi kannatate oma linnapea all ja igast muude sigaduste käes, aga hetkel ma olen teie peale väga õelalt ja kurjalt kade, et teile igast lahedaid asju pakutakse ja mulle mitte.

Leidsin sellise toreda kirjutise lõuna-eesti toiduringist (huvitav, kas nemad on nüüd see MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mis Lõunakas taluturgu peab?), kus on toodud ka igast muude toiduringide viited. Aga ei see toiduring ega ka viidetes mainitud Tartu toidukogukond Juurikas (mille lehe viimased uudised pärinevad kevadest) ei paku kastiteenust, vaid ikka ise peab mõtlema ja otsustama ja tellima ja siis ka Tartusse järele minema. No ma saan aru, et tegelikult ei ole see palju palutud - see mõtlemine ja otsustamine ja Tartus järel käimine. Tegelikult on see kõik minu enda laiskus. Aga ikkagi... kas keegi võtaks kätte ja teeks selle kastiteenuse võimaluse ära... ja siis paneks sinna kasti juurde ka retseptid (või viited retseptidele internetis või paneks netti oma kasti kirjelduse juurde vastava nädala kasti kohta viited retseptidele) just nende ainete kohta, mis selles kastis sellel nädala on. No ühesõnaga et minusugused tänapäeva tarbijaühiskonna mugavuse järele pirisevad kodanikud saaksid ka ennast hästi tunda ja õhata, et "ma nüüd hakkasin mahedamalt toituma". Palun.....

Võiks ju ise kätte võtta ja teha, aga no ei ole hetkel elus sellise asja jaoks ruumi ning mahetoidust ja tervislikult toitumisest tean mina sama palju kui lehma lellepoeg uisutamisest. Pealegi on juba ju organisatsioonid olemas, kes mööda talusid ringi käivad ja sealt toitu kokku korjavad... pole mõtet ka hakata nende tegemisi dubleerima. Nii et tegelt tuleks siin halamise asemel lihtsalt võtta sellel Maitsval Lõuna-Eestil näiteks nööbist kinni ja öelda, et nad oma teenuseid täiendaksid.

Ah... jube nõme on virisema hakata ja siis jõuda järelduseni, et sinu virisemine on (nagu virisemine muidugi ikka) täiesti mõttetu ja mõttekas oleks hoopis asjale kuidagi konstruktiivselt läheneda. Pähh. Ma nüüd lähen virisen vaikselt omaette edasi, et virisemine nii halvasti välja kukkus... Aga mõttekat tegevust, ehk siis mõne asjaliku organisatsiooniga ühendust võtta ja neilt küsida, kas nad ei tahaks kastiteenust pakkuma hakata, ma muidugi ka ei viitsi hetkel teha...eksole...
(Ma vähemalt vabandan ennast välja haigusega... eks ma hiljem mõtlen edasi, millega ma ennast terveks saades välja vabandan).

Täiendus: Välja mõtlesin esimese laisa-inimese lahenduse. Võtan Ökosahvri nädala mahekasti sisu ja annan selle meestele poenimekirjaks. Geniaalne, kas pole :) Nüüd siis tuleb veel kuidagi see retseptiosa teema ka ära lahendada....