Jõudsime tagasi oma päikesepuhkuselt. Eelmises passi-saaga kirjutises jäi mainimata see pisiasi, et mees meiega reisile kaasa tulla ei saanud. Tal oli lõppemas paar tähtsat projekti ja algamas paar tähtsat projekti, nii et ühesõnaga olulist tööd silmini. Seega siis koosnes reisiseltskond minust, kahest koduõppurist ning beebist.
Tenerifel olin ma elus esimest korda. Nagu üldse Kanaari saartel. Vahelemärkuseks siis targutavat informatsiooni, et Tenerife on Kanaari saarte (mis koosneb seitsmest suuremast saarest) kõige suurem saar. Kanaari saared asuvad Aafrika külje all kuid kuuluvad Hispaaniale ja on seega juriidiliselt Euroopa Liit.
Lennukisõit sinna kestab kuus tundi. Kuna tegemist pakettreisiga, siis mingeid vahepeatusi ja ümberistumisi teha ei tule. Kuna Kanaarid on populaarne puhkekoht lastega peredele, siis on ka lennuk täis igasuguses vanuses lapsi, kellest mõnel ikka satub nututuur peale tulema. Meie koduõppurid on muidugi juba sellises vanuses, et nendega probleemi ei ole. Eks oli neilgi lennu ajal vahepeal igav ja maandudes/tõustes tekivad vahepeal kõrvaprobleemid, aga nemad oskavad juba igavusega ja ka probleemidega toime tulla. Põnn käitus ka ilusti ja magas suurema osa lennusõidust maha.
Meie paiknesime Tenerife lõunarannikul Playa de las Americas linnakeses. Tegemist on puhta kuurortlinnaga, kus on käputäis kohalikke ning hordide kaupa turiste. Enamik maju on hotellid ja kehtib kõik muu turismilinna iseloomustavat.
Mida siis Tenerifel teha on? Tegelikult üsna palju. Tenerifel on Hispaania kõige kõrgem mägi (st vulkaan), natuke alla nelja tuhande meetri kõrge. Lisaks on Tenerifel ilusad looduspargid, näiteks Loro park, mis olevat Euroopas ainulaadne ja konkureeriv Jungle Park. Lisaks siis veepargid, näiteks väga vingete atraktsioonidega Siam Park ja konkureeriv Aqualand. Rääkimata lugematust arvust muudest atraktsioonidest: purjesõidud Peeter Paani purjekaga, allveelaeva safari, flamenkoõhtud, rüütlivõitluste õhtud, idüllilised rannikukülad, matkarajad, golfirajad jne jne. Ja siin kirjeldan ma ainult seda, mis informatsioon meie põgusal viibimisel silma hakkas.
Meie ei külastanud ühtegi nendest atraktsioonidest - nii et ma olen eriti õige inimene neist kirjutama, eksole :)
Alguses oli küll plaan midagi ikka teha ja kuhugi minna, aga õnneks saime informatsiooni paarilt eestlaselt, kes meiega samas hotellis olid ja jõudsid enne meid plaanitud kohtades ära käia.
Loro looduspargist nad hästi ei arvanud, aga sellest ma päris selget põhjust lõpuni aru ei saanudki. Verised olid nad reisikorraldaja peale, sest pargis selgus, et kuna on hooajaväline aeg, siis on lastele pilet tasuta ning täiskasvanutele 40% soodsam - nemad aga olid reisikorraldajale maksnud nii enda kui laste eest tavalise täishinna (st lastele lastepileti ikka, aga siiski). Pargi kohta erilisi kommentaare neilt ei tulnud, aga kuna Loro park asub saare põhjarannikul, siis sinna ei hakanud põnniga ennast sättima. Jungle Park asus küll meile lähemal, aga ikkagi vajas mingit transporti ja ei hakanud seetõttu ka sinna minema.
Plaanisime minna hoopis veekeskusesse. Mõlemad eelpoolmainitud veepargid asusid meie lähedal. Siam Park tundus küll lahedam ja vingem, aga kuna see oli pisut kaugemal ja pisut liiga äge (st sobivam ehk sutsu veel vanematele lastele) ja lisaks ka kallim, siis sai plaanitud minna Aqualandi, mis asus meist kilomeetri-pooleteise kaugusel ja oli seega ka jalgsi külastatav. Õnneks saime just plaanitud päeva hommikul kokku taas samade eestlastega, kes meie plaani kuuldes selle maha laitsid. Nemad olis seal juba käinud ja kurb tõsiasi on see, et ka Tenerifel on talv, ehk siis õhtud üsna jahedad ja päevadki napilt üle 20 kraadi, nii et kütmata basseinides on vesi väga külm. Seda teadsime oma hotelli järgi, kus kuuest basseinist olid kaks küttega; ülejäänud neli olid tõesti nii külmad, et üldse ei tikkunud sinna minema. Veepark on seal aga ju lahtise taeva all ja kütmata, nii et sealsed atraktsioonid kõik nii külma veega, et ei taha sinna minnagi. Seda kuuldes ei hakanud samuti sinna minema. Siit väike soovitus neile, kes plaanivad kunagi samuti Tenerifele minna - kui soovite ka veemõnusid korralikult nautida, siis tasub enne novembrit reis ära teha, või siis juba kevadel kui ilmad taas soojemad.
Nii et atraktsioonid jäid meil tegemata ja sai omavahel hoopis kokku lepitud, et tuleme kunagi tagasi. Võtame mehe ka kaasa, rendime kohapealt auto ja sõidame terve perega saare mõnusamad kohad koos lõbusasti läbi. Niimoodi plaani paika pannud ei olnudki eriti kurb, et väga kusagil ei käinud. Põnn ikka hetkel nii pisike, et väga ei kipu suuri retki ette võtma ja väga lärmakaid kohti külastama.
Aga mida me siis nädal aega tegime?
Nautisime päikest ja vett. Kolmel päeval käisime mere ääres. Sealne vesi oli soojem kui kütmata basseinides. Kohalikele ja enamikele turistidest juba liiga külm, aga meiesugustele veel sobiv. Rand on Tenerifel lahe - tänu vulkaanilisele päritolule on rannaliiv tumedat värvi. Lainetes mässamise järel veest välja tulles olid lapsed mustemad kui enne vette minemist, sest lained keerutasid liiva üles ja see jäi keha külge :) Ja eriti lahe oli vaadata kui märjad lapsed ennast liiva sisse kaevasid, sest siis olid nad tõsised murjamid. Põnn magas oma kärus ja mina nautisin päikest ja rannaliiva ning peletasin eemale rannamüüjaid. Ühe ostu siiski tegin - elu kõige kallima ananassi ostsin :) Aga see, kuidas müüja ta välkkiirelt mõne liigutusega niimoodi ära lõikus, et ananass oli küll kahes tükis pooleks, aga sealt sai edasi söömiseks mõnusalt parajaid tükke murda, oli omaette väärtuslik vaatepilt ja natuke tegi ostu vähem tüngaks :)
Paaril päeval käisime linna peal jalutamas ja ringi vaatamas. Mõnus väike rannalinnake oma kitsaste tänavate, kaktuste ja palmidega. Ja kõik on nii roheline-roheline ja ilusti õitsev.
Ja paar päeva olime lihtsalt hotellis. Lapsed käisid basseinis ujumas (seda tegid nad muidugi iga päev) ja lustisid hotellis olevas lasteklubis, kus paar neiut lastega tegelesid ja nendega mänge läbi viisid. Seal käisid nad hüppenööriga hüppamas (kus kummaski otsas on oma keerutaja ja kolmas hüppab), petanque'i mängimas, korvpalli ja jalgpalli mängimas, joonistamas, legomaja ehitamas jne jne. Mina ja põnn mõnulesime ja puhkasime sel ajal rahulikult hotellitoas ja võtlesime koristajate ja torumeestega :)
Ühesõnaga väga rahulik ja vaikne puhkamine, mis tõesti kosutas ja jõudu taastas. Nii et on võimalik käia üksi lastega reisil ja see edukalt üle elada. Aga samas tuleb tunnistada, et vahepeal ikka igatsesin mehe järele ka :) Seda nii emotsionaalselt kui ka ratsionaalselt logistika koha pealt. Suurematest lastest oli küll palju abi põnni järel vaatamisel, nii et sain ikka vahepeal üht-teist ise ka teha, aga teise täiskasvanu olemasolu oleks reisi kraadi võrra veel mõnusamaks ja lihtsamaks teinud. Nii et võimalusel enam edaspidi reisile üksikema mängima ei lähe vaid katsuks ikka terve perega koos reisida.
Lahe tähelepanek oli aga Tenerifel isade-laste teema. Enamik turiste olid lastega pered (lisaks pensionäridele, keda oli ka väga palju), kus olid nii ema kui isa kaasas. Lisaks aga torkasid silma mõned isa-lapsed kooslused. Meie oma hotellis olid kaks eesti isa kumbki oma lapsega (lapsed nelja ja viie aastased). Teisest hotellist tuli transfeer bussi peale isa koos teismelise poisiga. Ja kõige lahedamat pilti nägin üks päev rannas, kus olid pundina koos neli soomlasest isa koos (umbes) üheksa lapsega. Vot see oli lahe ja uhke vaatepilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar