Ilma jõulupidudeta jõulud

Jõulude ajal on tavaliselt olnud ikka päris mitmeid erinevaid jõulupidusid: kooliskäival lapsel on kooli jõuluaktus + klassis pakkide tegemine; lasteaias käival lapsel lasteaia jõulupidu koos jõuluvana ja kingitustega; vanematel töö juures oma jõulupeod ja ikka lastele ka pakk alati olnud. Lisaks siis on lastel kooli ja/või lasteaiaga olnud jõuluteemalised ekskursioonid.

See aasta siis on aga kõigest sellest vaikus majas:
* ükski laps ei käi enam/veel lasteaias - pole sealt ühtegi pidu ega pakki ega ekskursiooni
* koolilapsed on koduõppel - nii et ei ole ka koolipidu ega pakki ega ekskursiooni.
* mina olen kodune - nii et ei mingit tööandja poolset jõulupidu ega pakki.
* mees on ise väikeettevõtja, kes tegi oma töötajatega preemiaks sõidu Saksamaale (oli neil seal asja ka ajada, aga mingi aja kulutasid siis preemiareisina) ning ei tee ka tema mingit jõulupidu.

Ja ootamatult ongi nii, et ei mingit suurt sahmimist jõuludega seoses ja ei mingit pakisadu.

Tegelikult saaks muidugi osaleda oma kooli jõulupeol, aga kuna ma olen hetkel ise sutsu tõbine ja põnn on tõbine ja pole ka lastega olnud aega vaimselt selleks ette valmistuda, siis see aasta veel ilmselt mitte. Meil natuke veel läheb aega, et sisse elada oma satelliit-elusse seoses oma kooli ja klassidega.

Ühest küljest on see pidude-pakkide puudus positiivne, sest nii saab jõule tõesti võtta rahulike pühadena, mis nad loomult ju olla võiksid. Lisaks on hea see, et sageli oli selliste pidude kingipakkides suur hunnik komme. Nii et kui mõnikord oli neli sellist pidu (enne päris jõule), siis lastel oli saadud suur hunnik komme. Ja ei hakka ju kingiks saadud asju lastele keelama ka. Viimasel ajal see muidugi hakkas muutuma - lasteaiast ja koolist tulid pigem juba raamatuid ja vähem komme (no eks sai seda asja ise ka hoolekogus olles üritatud suunata ja oli teisigi lapsevanemaid, kes selle muutuse üle väga rõõmsad olid).

Teisest küljest on see pidude puudus natuke kurb. Lastes tekitasid need peod ikka õhinat ja ootusärevust. Oli põhjust luuletusi õppida ja sai jõuluvana habemest sikutada. Ja loomulikult laste rõõm saadud kingitustest (eriti kui selleks oli suur hunnik komme :). Ja siis veel elamused käidud ekskursioonidest ja seal nähtust-tehtust.

Eks muidugi tuleb päris jõuluõhtu, kus meil on külas sugulased, käime surnuaial küünlaid panemas ning mis ajal päkapikud toovad salaja kuuse alla suure hunniku kingitusi. Neid siis hakkame ükshaaval välja lunastama, kusjuures kingijagaja ning etteaste-nõudja rolli võtavad sujuvalt lapsed ise üle. Et see pool on ikka tore ja lõbus ja hubane, nagu jõulude ajal olla võikski.

Aga natuke nagu ikka kripeldab, et lapsed nüüd natukene kõigest jõulumelust ilma jäävad, mis väljaspool kodu toimub. Ja siis, raamatukogus, nägime seina peal silti, mis kuulutas, et Vudilas on tehtud jõulumaa ning oodatud on ka niisama külastajad (lisaks kooliekskursioonidele). See oli küll ütlemata vahva uudis ja täna mees ja lapsed sinna läksidki (meie põnniga kodus puhkame ja kosume väheke).

Nii et tegelikult mu pealkiri natuke valetab... otseselt koduväliseid pidusid, jah, lapsed ei saa. Aga vähemalt ühe ekskursiooni jõulumaale teeb meie kodukool küll, kõikide õpilastega korraga :)