Imikuga reisil

Mismoodi on reisida pooleteise kuu vanuse imikuga? Kokkuvõttes võib öelda, et lihtne, kuid tuleb teatud asjadega arvestada. Mis olid meie õppetunnid Tenerife reisist...

Lennujaamades on ooteaeg pikk ja tüütu, aga väga head asjad on imikutoad. Vähemalt Tallinna lennujaamas on see nii. Tenerife omas oli asi pisut kehvem, aga ka ikkagi olemas. Seal saab rahulikult mähet vahetada ning põnni imetada ja kuna neile tungi ei ole, siis ei pane keegi ka pahaks, kui seal rahulikult aega veeta.

Lennujaamades ja lennuki peal on heaks asjaks kandelina. Ma polnud seda kordagi kasutanud ja sain reisi jaoks tuttavalt rõngaslina laenuks. Seda oli hea ja lihtne kasutada ning põnn oli koguaeg vastu keha ja seetõttu ka rahulik. Suuremaid lapsi saab rahulikult käruga ringi sõidutada ning käru alles lennuki uksest sisse minnes ära anda (sihtkohta jõudes tuleb küll pagasiga koos ka käru ära oodata ja vastavalt lennujaamale võib olla vajadus eraldi kohta kärule järgi minna).

Suurema osa lennusõidust magas põnn maha. Õhkutõusmistel ja maandumistel ta enamasti magas. Neil kordadel, kui ei maganud, osutus heaks asjaks lutt, mida me varem kordagi kasutanud ei olnud.
Lennu ajal tuli teda imetada, mida siis rõngaslina varjus rahulikult oma istmel tegin. Kuna sõit oli pikk, siis tuli vahepeal ka mähet vahetada. Põhimõtteliselt oli küll lennuki WCs olemas ka mähkimisalus, aga kuna vajalikul hetkel oli WC-desse pikk järjekord, siis kablutasin ühe oma suurematest lastest vahekäiku seisma (see talle ka kasulik, sest lennusõidu ajal on hea ennast liigutada vahepeal), tõstsin istmete vahelt käsitoe üles, panin põnni istme peale pikali ning vahetasin tal seal mähkme ära. Selliseid istekohal mähkmevahetajaid oli veel teisigi ja mõni üsna suurel lapselgi.

Sihtkohas kohapeal oli olemas beebi võrevoodi. Enda poolt oli mul kaasas vanutatud villast alustekk madratsi kaitseks ning õhuke meriinovillast tekk pealepanekuks, et oleksid kodused lõhnad tema ümber. Magas põnn selles voodis väga rahulikult.


Riidest mähkmete asemel kasutasime reisil ikkagi ühekordseid Moltexi mähkmeid. Oleks olnud võimalus ka riidest mähkmeid kasutada, aga neid oleks pidanud käsitsi pesema ja eelistasin selle asemel reisi ajal puhkust nautida. Edaspidigi ei hakka reisile riidest mähkmeid planeerima vaid rahuldun sel ajal Moltexitega. Kui midagi kaasa võtta siis marlisid, need on imelised kuivajad.
Mähkimisaluseks oli kaasas apteekides müüdav veekindel lina/madratsikaitse.
Ööd olid meil aga ikkagi mähkmevabad. Kõige all oli enda vanutatud villast tekk madratsile kaitseks. Selle peal oli paks hotelli rätik vedelike imamiseks. Selle peal ja põnni ümber oli kodust kaasa võetud õhem suur rätik, mis siis kaka enda sisse korjas. Seda õhemat rätikut vahetasin öösel imetamise ajal ning pesin nad hommikul puhtaks. Mingist hetkest hakkasin veel hotelli rätiku peale panema prefoldi mähkmesisusid, mis veel omakorda kaitsesid hotelli rätikut määrdumise eest ja mille ka hommikuti ära pesin/loputasin. Rõdul oli kuivatusrest ja päeva esimeses pooles paistis sinna päike peale, nii et päeva jooksul kuivasid kõik asjad ilusti ära.

Kellel oma käru kaasas ei ole (nagu meie), siis turismipiirkondades saab seda üldiselt rentida. Meie saime oma hotellist rentida ja kärude valik oli suur. Meil põnn veel ei istu, nii et vaja oli sileda põhjaga vankrit. Selles osas oli sutsu keerulisem, aga leidsime lõpuks sellise käru, mille seljatugi käis peaaegu siledaks alla ning sai asjast peaaegu vankri teha.

Reisi ajaks peab arvestama, et liiga suuri elamusi veel imik ei talu. Võrrand on lihtne - mida rohkem elamusi päeva jooksul, seda kõvem kisa õhtul enne magamajäämist. Meil vähemalt oli nii. Esimene päev sai tehtud see viga, et oma käru/vankri puhul ei arvestanud, et põnn on näoga sõidusuunas ja mina tal seljataga tema vaateväljast eemal. Jalutasime niimoodi mööda linna ringi ja tema nägi ainult suurt hulka võõrast keskkonda ning väga harva mind vilksatamas. Õhtul oli ta täiesti endast väljas ja magamajäämisega oli tükk tegemist. Nii hullu karjumist pole ta veel kordagi teinud. Järgmistel päevadel olime juba teadlikumad ja võtsime asja rahulikumalt. Lisaks "ehitasin" käru pisut ümber, nii et sain ta näoga enda poole vaatama ja sõitmise ajaks panin talle ka katte peale lisarätiku vaatevälja katma. Niimoodi sai ta koguaeg mind näha ning võõraid elamusi tuli vähem. Järgmised õhtud olid oluliselt rahulikumad.

Ja rohkem midagi keerulist ei olegi. Vaikselt saab niimoodi ringi kärutada. Rannas või mujal vaiksemas kohas vajadusel imetada ja mähet vahetada. Vahepeal tegime puhkepäevi ja pikutasime terve päeva hotellitoas. Hommiku- ja õhtusöögid olid hotellis, kus käisime alguses rõngaslinaga ja hiljem vankriga. Paari päeva jooksul õppis põnn söögisaali sumina peale silma kinni panema ja magama jääma. Kui mõnikord oli ka alguses rahutum, siis osutus taas abimeheks lutt, mis aitas maha rahuneda. Ainult ühe korra valisime väga valesti asukohta ja otse meie selja taha jäi see koht, kuhu teenindajad tõid musti nõusid. See nõude klirin ja kolksumine oli talle ikkagi liig ja siis sõime kordamööda - alguses kiigutasin mina põnni ja lapsed sõid ning kui nemad said söödud läksid nad söögisaalist välja etteruumi (kus põnn kohe magama jäi) ja mina sain rahulikult oma õhtusöögi ära söödud.

Mida meil siis reisil beebi jaoks vaja läks: pakk Moltexi mähkmeid, üks suur ja üks väike pakk niiskeid rätikuid, kilekotid kuhu lennukis või hotellist väljas jalutama olles mustad mähkmed panna, mähkimislina, lutt, rõngaslina, päikesekreem, oma rätikud + prefoldid + sapiseepi (see kõik siis mähkmevabade ööde jaoks), kaks komplekti soojemaid riideid ja müts reisimise jaoks, paar komplekti õhemaid riideid ja peakate kohapeal olemiseks (ja tegelikult ostsin kohapealt talle kaks väga armast kleidikest niikuinii juurde :), kaks villast tekki magamisel koduse tunde tekitamiseks (ja öösel madratsi kaitsmiseks), õhemaid linasid vankrile vaate katmiseks. Ja rohkem midagi vaja ei olnudki. Kaasas oli veel gaasirohtu ja paratsetamooli küünlaid, aga neid ei läinud õnneks vaja. Riideid oli ka kaasas rohkem kui vaja :)

Nii et ei ole imikuga reisimine eriti kole midagi ja ka varandust ei pea palju talle kaasa pakkima. Kõige olulisem on lihtsalt arvestada, et kuigi füüsiliselt saab teda kuhuiganes kaasa vedada, siis emotsionaalselt tuleb talle reisides ikka võimalikult rahulikku elu võimaldada.