Koos õppimise võlud ja valud

Kui koduõppes on mitu last korraga, siis üldjuhul on nad erinevatest klassidest. Nii on lood meilgi: poeg on neljandas klassis ja tütar teises.

Mõnikord harva õpin kummagagi eraldi, kuid üldiselt toimub meil õppimine ikkagi mõlemaga koos. Ja sellisel koosõppimisel on omad võlud ja omad valud.

Võlude poole pealt on see, et tütar kuuleb-näeb kõrvalt poja materjali ja teemasid ning areneb seeläbi kiiremini. Midagi ikka ju külge jääb. Poeg kuuleb-näeb kõrvalt tütrele õpetatavat ning niimoodi kinnistuvad tal mingid baasasjad, mis muidu vaikselt ununema kipuvad.

Aga üks konkreetne "valu" on tütrele adekvaatse võrdlusmaterjali puudumine. Praktiliselt igas asjas, mida me teeme, on poeg targem ja kiirem, saab asjadega varem valmis jne. Eriti kui me võtame mingeid teemasid ühiselt läbi, nagu ma viimasel ajal teinud olen. Tänagi - õppisime kolmekesi koos ühenimeliste murdude liitmist ja lahutamist. (Kuna nädala sees kulusid päevad suuresti külmapühade tõttu kodus viibivate sõpradega mängimisele, siis ei hakanud nädala sees väga palju õppetööga tegelema. Ja nüüd on vaiksemad päevad, siis vaatasime koos murdudele otsa.) Mõlemad said asjale üsna kiiresti pihta (nüüd tuleb see sabakergitamise koht, kus ma saan uhkustada, et oskasin selle neile väga loogiliselt ja lihtsalt selgeks teha, eksole :), aga pojal läks arvutustehete tegemine oluliselt kiiremini kui tütrel ja ta lõpetas harjutused varem ära. Tütar muutus seda nähes väga õnnetuks ja tundis ennast halvasti. Sai siis tükk aega seletatud, et ei oleks normaalne kui tema sama kiirelt arvutaks kui poeg, kes on ikkagi kaks aastat temast rohkem igapäevaselt arvutustehteid teinud. Lõpuks saime asja läbi arutatud ja ta tegi rahulikumalt arvutusi edasi (ja siinkohas tuleb öelda, et ta arvutab väga hästi - ta teeb seda rahulikumalt, kui poeg samal ajal tegi, aga seetõttu teeb ka tehetes vähem hooletusvigu, mida poeg oma kiirustamise tõttu ikka suht palju sisse lasi vaehepeal).

Omas klassis omasuguste seas tekib kindlasti parem võrdlusmaterjal ja näeb paremini, et kas sa saad mingi asjaga hästi hakkama või mitte. Teisest küljest muidugi see soodustabki elus enda edukuse ja headuse hindamist teistega võrdlemise teel, mitte iseenese arengust lähtuvalt. Nii et pikas perspektiivis on sellest "valust" tegelikult ehk hoopis kasu - tuleb nüüd ju varakult selgeks saada, et arengut on mõistlik hinnata endast lähtuvalt - kui palju rohkemat sa tead/oskad võrreldes sellega, mida sa teadsid/oskasid aasta, kuu, nädal või isegi päev tagasi.