Meie koduõppest rääkiva artiklile on tekkinud päris hea hulk kommentaare. Ja mis mind selle juures kõige enam üllatas on see, kui asjalik ja argumenteeritud seal arutelu on. Ma olin valmis ka selleks, et tuleb igasuguseid lahmivaid ja mõnitavaid kommentaare, aga neid on seal ainult mõni üksik.
Kommentaatorite hulgas on väga selgelt neid, kelle arvates ma teen koduõppega oma lastele halba. Aga ka nemad ei lahmi niisama, vaid esitavad oma arvamuse kohta põhjendusi. Kas nende põhendustega nõustuda või mitte, see on juba omaette küsimus, aga igatahes on olemas argumendid, mille üle saab edasi arutada.
Ja üllatavalt palju on neid, kellel on endal koduõppe kogemus või kes suhtuvad sellesse ideetasandil väga positiivselt - ja seda jälle argumentide ja põhjenduste alusel.
Nii et mina pean tunnistama, et loen neid kommentaare suure huviga. Sealt saab palju häid mõtteid ja näeb ära ka teatud stampmuresid, mis koduõppega seonduvad.
Mõtlesin teha ühe kirjatüki, kus arutlen peamiste väljatoodud probleemkohtade üle, kuid see läheks liiga pikaks. Nii et teen siia hoopis nimekirja põhiteemadest, mis läbi käisid ja hakkan neile vaikselt ükshaaval eraldi postitustega vastama.
Mis siis toodi välja võimalike probleemkohtadena koduõppe (ja meie pere koduõppe) juures.
* Ainete äraõppimine - kas ikka on võimalik, et üks ema õpetab oma last kõikides ainetes kuni 9da klassi lõpuni või jäävad lapsed paratamatult niimoodi rumalaks. Minu arutlus antud teemal on siin.
* Distsipliin, varase ärkamise harjumus - lastes ei teki enesedistsipliini ning nad ei saa ühiskonnas hiljem hakkama, kui on vaja töö jaoks varakult ärgata või ennast midagi tegema sundida. Minu arutlus antud teemal on siin.
* Isa osa - kurdeti, et pildilt on puudu isa ja tema arvamus.
* Pinge talumise osa, ühiskonnas normaalne käitumine,vati sees hoidmine, kiusajatega kohanemine - palju erineva nurga all küsimärke, aga mõte sama. Lapsed kasvavad "vati sees" ning eu suuda hiljem toime tulla pingeolukordadega ning ühiskonnas oleva mitmekesisusega
* Pole piisavalt põhjendatud - see siis konkreetselt artiklis toodud meie koduõppele jäädud põhjuste kohta. Et pikalt magamine ja reisimine ei ole piisavad põhjused.
* Õppematerjal - laborivarustus, kehalise varustus. Mingites ainetes on vaja erivarustust. Kuidas selles olukorras koduõpet teha saab. Minu arutlus antud teemal on siin.
* Ajakulu, imiku kõrvalt jõudmine, ema oma aeg. Taas paar erinevat nurka, aga mõte sama - emal kulub hullult aega koduõppe jaoks, nii et seda on raske teha imiku kõrvalt ning emale ei jää endale üldse oma aega.
* Laste ja vanema temperament. Millise temperamendiga lastele ja vanematele koduõpe sobib - mitte igaühele.
* Sotsialiseerumine, sõbrad, teiste inimestega suhtlemine. Taas mitu erinevat aspekti, aga mõte selles, et koduõppel olev laps ei suhtle piisavalt teiste inimestega, ei oma sõpru ning ei oska sotsiaalses keskkonnas tulevikus hakkama saada. Ehk siis muutb üksildaseks erakuks.
* Immuunsüsteemi areng. Laps on taas "vati sees" ning ei puutu kokku erinevate haigustega, mille alusel tema immuunsüsteem saaks areneda. Seega on lapse immuunsüsteem "vati seest välja tulles" lõpptulemusena nõrgem ja haigestumised ägedamad.
* Kuuluvustunne, ühine taustsüsteem. Otsapidi ka sotsialiseerumisega sarnane, aga natuke erineva nurga alt. Lapsel on vaja kuuluvustunnet ja ühist taustsüsteemi teistega suhtlemisel. Koduõppelaps on liiga erinev ning tal ei ole koolis käinud inimestega hiljem ühist "keelt".
* Mingi hetk tuleb minna inimeste sekka. Teatud mõttes jookseb siit ja sealt teemast sisse, aga mõte selles, et koduõppe ajal on laps omas mullis, kaitstud keskkonnas, kuhu päriselu probleeme sisse ei ole lastud. Ning mingil hetkel tuleb see turvakest hüljata ja hakata päriselu elama, kuid see on koduõppelapse jaoks suur trauma ja ta ei saa sellega hästi enam hakkama.
* Laste peal eksperimenteerimine, äärmuslik erand, metoodika. Laste peal niimoodi katsetamine teeb neile halba.
* Isiklikud koolifoobiad, mida laste peal välja elan. Arvati, et minul on omad psühholoogilised probleemid kooliga, mida ma nüüd laste peal välja elan.
* Enda jaoks mugava elu korraldamine. Mitu korda käis läbi teema, et ma teen koduõpet lihtsalt oma elu mugavaks tegemiseks - ei viitsi hommikul vara tõusta, tahan reisidel käia ning pikalt arvutis istuda. (Sellele võin kohe vastata, et loomulikult on asjad nii - loomulikult tahan ma pikalt magada, kui selleks võimalus on, reisida, kui selleks võimalus on, ning arvutis olla, kui selleks võimalus on... see kõik meeldib mu lastele ka.)
* Piiratud maailmavaade, ei näe erinevusi. Laps näeb maailma väga piiratult, ainult läbi minu ja pereliikmete. Laiemat pilti tegelikust mitmekesisusest ei teki.
* Autoritaarne ema sunnib lapsi kodus olema. Kõlas läbi ka arvamus, et lapsed tegelikult ei tahagi kodus õppida, aga nad ei julge seda mulle öelda.
* Normaalsed suhted vastassugupoolega. Kodus olles ei teki suhtlust teiste laste, sh vastassugupoolega, ja hiljem, kui kodust pääsetakse, tuleb see kõik tormilisemalt tagasi teha.
* Kooli- klassiüritused. Jäävad ära positiivsed emotsioonid toredatest kooliüritustest.
* Emme ei suuda lapsest lahti lasta. Mitu korda käis läbi ka see, et ma teen seda sellepärast, et ma ei suuda lapsi endast eemale lasta, tahan neid oma põllepaela otsas hoida.
Need on siis mingi hulk kommentaaridest väljanopitud teemasid. Mõned minu jaoks sisukamad kui teised, aga kindlasti näitavad nad ära mingit stampmõtlemist koduõppe koha pealt ja nii mõneski võib ka tõetera sees olla. Eks ma hakkan seda nimekirja otsast lahti närima ja vaatan, mis ma nende teemade kohta arvata oskan. Kui kellelgi on veel teemasid, mida koduõppega seoses tõstatada võiks, siis võib neid vabalt siia kommentaaridesse juurde panna ja võtan need siis nimekirja juurde.
3 kommentaari:
Ma lugesin põnevusega nii artiklit kui kommentaare ja veel suurema põnevusega ootan sinu kommentaare nendele argumentidele, mis sa siin just välja tõid. Ma ise küll vist ei viitsiks päris koduõpet teha, vaid panustaks pigem waldorfkooli taolisele asutusele, aga teile sobib see minu meelest ikka superhästi.
Üldiselt olen ma lihtsalt parandamatu vastuvoolu ujuja ja pooldan enamasti pigem alternatiivseid lähenemisi ühiskondlikult heaks kiidetutele ja üldistele normidele :D Ja ma ei saa sinna mitte midagi parata, sest mulle tundub see lihtsalt õigem...
Ma ka loen huviga kommentaare :)
Olen palju mõelnud ja minu jaoks oleks ideaalne "koduõpe" selline, kus laps oleks kirjas tavakoolis, enamus aineid õpiks kodus, muusika-kehaline oleksid koolis, mõned huviringid seal samas koolis ning lapsel oleks võimalus osaleda klassiüritustel ja - väljasõitudel. Samuti oleks tal võimalus käia spordivõistlustel, koolisisestel ja -välistel (seda muidugi kui temast on sportlast).
Väga palju tahetud, eks? :D
Tikker: Tänud! Ma ise olen ka ilmselt oma analüütikuaegadest näinud nii palju lollusi, mida tehakse organisatsioonides selle pärast, et "nii on alati tehtud" ja "kõik teevad nii", et on tekkinud professionaalne kretinism alati esitada endale küsimus, et kas nii "nagu alati on tehtud", on ikka asjalik argument millegi tegemiseks.
Katariina: Kusjuures ei ole palju tahetud. Väga normaalsed ja reaalsuses ka võimalikud soovid on. See huviringides käimine ja klassiüritustest osa võtmine on igal juhul võimalik (ka meil on kokkulepe, et võime klassi- ja kooliüritustel käia ja ühel oleme tegelikult ka käinud, lihtsalt natuke võtab uude kooli ja kollektiivi sisseelamine aega). Keeruliseks läheb osade tundide koolist võtmisega. Põhimõtteliselt sõltub asi kõigepealt kooliga kokkuleppe saamisest, aga oõhiraskus ma arvan, on tegelikult selles, et tunniplaani ei hakata ju ühe lapse järgi sättima ja siis on suht ebamugav last niimoodi üheks-kaheks tunniks kooli saata, eriti kui kehalise ja muusika vahele jääb veel paar muud tundi. Lihtsam ilmselt juba mudilaskoor, muusikakool ja mingi üldhariv trenn näiteks. Aga uurida koolist muidugi tasub ka soovitud varianti... kui ei küsi, siis ei saa kindlasti :)
Postita kommentaar