Käisime täna lastega vaatamas Mary Poppinsi etendust Vanemuises. Väga lahe oli - mõnusad näitlejad, väga head laulud ja tantsuetteasted, muhe lavakasutus. Ainult et tegu väga pika tükiga lastetüki kohta - koos vaheajaga oli kestus pea kolm tundi. Nii et väga väikestega minna ei tasu. Minu kaheksane tütargi väsis vahepeal ära, aga lõpus teatas veendunult, et väga lahe oli.
Meil läks siis see kultuuritunni ja sotsialiseerumise alla. Lisaks veel ilusasti-riidessepanemise-võimaluse alla. Kuna enam kooliaktustel osalemist ei ole, siis on lastel vähe vajadust viisakalt riidesse panna. Sünnipäevadele ju ülikonnaga ei lähe. Nüüd siis sai kasutatud võimalust, et viisakas väljanägemist kah harjutada.
Tegelikult peaks seda tükki vaatama hoopis lapsevanemad. Minul, kui hetkel unschoolingust mõtleval inimesel, tõi see tõsiseid paralleele sunniga õpetamisel (ehk siis sunniga kasvatamisel) vs lastega koos põnevate asjade tegemise kaudu õpetamise-kasvatamisega.
Miks lapsed Mary Poppinsit armastavad? On ta ju range ja nõuab neilt ikkagi viisakat ja korrektset käitumist. Aga armastavad, ja sellepärast, et ta tegeleb lastega (mitte ainult ei kamanda neid eemalt). Ta teeb nendega koos läbi põnevaid seiklusi; õpetab, kuidas kõige lihtsamadki olukorrad võivad sisaldada lugusid ja maagiat; näitab, kuidas inimese kesta taha vaadates võib sealt väga palju uut leida jne jne.
Meie tänapäeva ühiskonnas kipuvad lapsed ja vanemad elama paralleelset elu. Ühed käivad tööl ja tegelevad oma hobidega (kui neid on). Teised käivad koolis/lasteaias ja suhtlevad oma sõpradega. Ühisosaks on kodus söömine ja koristamine. Ühiseid mõnusaid ettevõtmisi on suhteliselt vähe. Enamasti puhkuse ajal koos tehtud reis vms.
Ma arvan, et enamike laste suurim unistus on koos vanematega toredate asjade tegemine. Ja see "tore" võib tähendada ka koos toidu valmistamist või koristamist - peamine et koos ja mõnusas meeleolus.
Väikesed lapsed käivad vanematelt ikka veel küsimas, et teeks koos midagi. Enamasti nimetatakse seda täiskasvanute poolt "mangumiseks" ja peetakse tüütuks asjaks, mis ei lase vanematel puhata või omi "tähtsaid asju" teha.
Suuremad lapsed enam eriti ei küsi ja avalikult ei tunnista ka, et tahaks midagi koos teha, aga hingepõhjas küllap sooviks nemadki toredaid hetki koos mõnusate ja heatujuliste vanematega.
Olgem siis sellised vanemad, kellega koos on tore olla. Selleks ei ole vaja palju raha ega palju aega. Seda võib teha ka igapäevategeluste käigus. Trikk on lihtsalt selles, et lapsed oma ellu kaasata ning ise oma laste elu vastu siirast huvi tunda. Ja teha seda heatujuliselt, mänguliselt ning hoolivalt.
4 kommentaari:
Nii kahju, et ma seda vaatama ei jõudnud Eestis olles. Aga mis puutub Sinu mõttekäiku, siis on ju teada-tuntud tõde, et see va aeg ongi see kõikse kallim tegur. Ja selmet' seda hinnalist aega lastega koos veeta või lastesse investeerida, tegeldakse pigem "tähtsate asjadega" nagu netis istumine, teleka vaatamine jne. Gordon (kindlasti tead, see MINA tehnikas laste kasvatamise viljeleja) ütleb hästi: "Lapse kasvatamine pole teadus, see on väga lihtne, kui osata vaid ühte asja: aktiivset kuulamist." Paraku nõuab aktiivne kuulamine aega ja koolis nt pole õpetajalt lihtsalt puhtfüüsiliselt aega selleks. Kahju ju tegelikult, sest lapsed väärivad palju enamat kui: "Juku, ära nihele; Juku ei räägi Mariga; Juku, miks sa ei kuula, mida räägitakse, sa oled nii rumal" stiilis vestlusi, mis tegelikult tulenevadki tähelepanu puudusest. See on üks eelis, mida saab koduõppes enam arendada.
Kusjuures ma sattusin siin rääkima ühe inimesega, kellel kõik 3 last on koduõppes olnud. 2 neist nüüdseks ülikoolis. Ja tema ütles, et kui põhikooli alguseks on koduõppel olev laps nö standartarengus maas, siis 9nda lõpuks teeb silmad ette ära ning just enesekindluse ja suhtlemisoskusega (mida eeldatakse omadavat vaid koolipingis olles).
Vabandust, aga "Mary Poppins" käibki nii pikk ja lühemaks ei saaks seda küll võtta, noh, äärmisel juhul mõnest laulust paar minutit. Väga väikestega võib südamerahus minna, Tema Titenduse (saab kohe 3) jaoks oli ainult üks probleem - võimendus oli liiga vali. Meie viiepoolene Unistaja on natuke teistsugune laps kui teised, aga kuna olin profülaktika mõttes kuu aega "Mary Poppinsi" raamatuid unejutuks lugenud, pidas ta täiesti probleemivabalt vastu. Peaasi, et laps oleks varem harjunud vaikselt ühe koha peal istuma ja midagi hoolega jälgima - seda tuleks harjutada tasahaaval. Väike laps, kes ei ole kunagi varem tund aega ühe koha peal istunud, väsib loomulikult ära. Teadsin juba ammu enne emaks saamist, et vaikselt paigalistumise oskus on üks olulisemaid oskusi, mida lapsele õpetada, sest ringi joosta ja lärmata oskab enamik lapsi loomu poolest niigi.
Postituse põhiteemaga olen nõus. Ootan juba pikisilmi lume sulamist, et saaks koos lastega hakata aeda koristama, see meeldib meile kõigile.
Mary Poppinsit lühemaks ei ole vaja teha kindlasti. Ta on praegusel kujul väga tore. Pikkuse tõin lihtsalt välja hoiatuseks, sest ise ei tabanud enne etendust seda üle kontrollida ja oli pisut üllatus. Lisaks nägin vaheajal pealt vestlust, kus üks umbes neljane poiss ei tahtnud edasi olla, kui sai teada, et teine poolaeg veel tulemas. Ta oli küll väga viisakas ja rahuik ja vesteldi temaga ka väga rahulikult, nii et küllap nad sobiva lahenduse leidsid.
Aga see, Reet, et oled lapse algusest peale rahulikult olema õpetanud, on küll hea mõte. Mina alguses nii ettenägelik ei olnud ja hiljem tuli siis vaikselt see tasa teha. Hetkeks nad muidugi oskavad asjalikult vastavalt vajadusele käituda ja pole probleemi.
Ja tänud, Mytsi Wabrik, selle reaalse koduõppepere näite eest. Alati on väga hea kuulda tõesti, mida arvavad asjadest need, kes on reaalselt asja läbi teinud ja tulemusi näinud. See annab julgust edasi minna.
Lastele aja võtmisega on jah nii, et tegelikult saab alustada ju väga väikeste asjadega. Kasvõi viis minutit rahulikult suhelda ja kuulata. Ja see on juba suur asi lapse jaoks, kellele varem sellist sügava suhtlemise aega leitud pole. Aga enne kui seda teinud ei ole, tundub, et see võtab tohutult energiat ja ei proovitagi.
Aiakoristamine on ka meie laste üks lemmikuid - eriti kui saab oksakääridega võsastunud alasid lõikuda :)
Mina mõtlesin minna Mary Poppinsit vaatama oma 6 aastase tütrega aga hakkasin pelgama seda 3 tunnist etendust. Meie minekule eelneks veel umbes 1 tunnine autosõit, nii et laps peaks istuma ikka väga pikalt paigal.
Väga vabandan, aga minu meelest ei ole nii pikk etendus 3-4 aastasele sobilik. Muidugi on tore kui ta selle ära kannatab ja rahulikult paigal istub aga leian, et see on selle vanuses ikkagi koormav.
Postita kommentaar