neljapäev, 16. veebruar 2012

Õppetööks vajalikest vahenditest

Üks koduõppega seonduv küsimus on õppetööks vajalike vahendite olemasolu.

Õpikute ja töövihikutega on lihtne. Koduõppe määruses on kirjas, et "Kool võimaldab õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti."

Ehk siis kui olla koduõppel tavakooli alt on vajalikud materjalid kooli poolt organiseeritud.

Keerulisem on olukord natuke meiesugustega, kes teevad koduõpet waldorfkooli alt. Seda seetõttu, et waldorfkoolides ei kasutata õpikuid ja töövihikuid, vaid õpetaja teeb lastele teemad oma sõnadega selgeks ning lapsed koostavad selle alusel täiesti nullist ise konspekti. Mulle see süsteem väga meeldib, sest niimoodi ise asju kirja pannes kinnistuvad teemad lastel kindlasti paremini kui lihtsalt õpikust lugedes ja töövihikust lünki täites. Küll aga tähendab see seda, et koolil ei ole õpikuid ja töövihikuid, mida mulle jagada.

Kuna ma ennast veel nii pädevana ei tunne, et ilma tugimaterjalita lapsi õpetada, siis tuli seega ise omale vajalikud õpikud ja töövihikud hankida. Sellest kirjutasin ka septembris siin natuke pikemalt.
Igatahes oleme ka meie tavakooli õpikute ja töövihikutega nüüd varustatud.

Kuid ainult õpikutest ja töövihikutest ei piisa. On vaja veel teisigi abivahendeid erinevate ainete õpetamiseks. Ja nendega on juba otsapidi tõesti keerulisem lugu, kuigi mitte võimatu.

Panen siia kirja võimalikud abivahendid, mis mulle hetkel pähe tulevad ja mõtted nende teemal.

Bioloogia. Juba teise õppeastme loodusõpetuses on üheks teemaks rakkude uurimine mikroskoobiga. Õnneks on meil juba paar aastat päris korralik valgusmikroskoop kodus olemas. Sai kunagi Saksamaal käies mänguasjade poest ostetud. Jaa... mänguasjade poest... aga see pole mängumikroskoop vaid päris korralik kolme erineva suurendusvõimsusega vaatetorudega valgusmikroskoop. Saksamaal on mänguasjade poodidega üldse selline naljakas asi, et müüakse sigalahedaid asju oluliselt odavamalt kui Eestis. Mikroskoobiga olid komplektis kaasas ka paar näitepreparaati ning vahendid ise uute juurdetegemiseks.

Keemia. Üheksandas klassis õpetatakse ka keemiat. Eks põhiõpe jääb keskkooli, aga alustaladest hakatakse juba põhikoolis pihta. Meil selleni veel aega, kuid selge on, et läbi erinevate katsete saab keemia olemusest palju paremini aru kui kuivalt keemiliste ühendite tähistusi pähe tuupides.
Siin tuleb jälle tõdeda, et kord Saksamaal käies... :). Aga nii see on. Samamoodi on meil Saksamaalt mänguasjapoest koju toodud keemiakatsete tegemiseks vajalik komplekt. Sisaldab tööriistu ainete segamiseks ja kuumutamiseks, umbes 20 erinevat keemilist ühendit ning juhendit erinevate katsete tegemiseks. Näiteks seda, kuidas vesi katseklaasis plahvatada võib, on lapsed juba näinud. Katseid oleme loomulikult teinud ainult täiskasvanutega koos, omapäi me neid nende asjadega mässama ei ole lasknud.
Ja kui mu mälu nüüd ei peta, siis olen vist sellist keemiakomplekti (natuke väiksemat, aga sisuliselt sama firma sama asja) näinud ka Eestis müügil. Eestist ostes on muidugi eelis, et juhend on eesti keeles. Meie omal on saksa keeles, nii et korraga saab ka keeleõpet teha.

Füüsika. Siin on muidugi tegemist väga erinevate katsetega, mis aitavad teemasid paremini mõista. Mitmed neist in tehtavad koduste vahenditega (massidega seonduv, valguse teemad, temperatuuride ülekanne kehadelt jne jne). Küll on aga palju katseid, mis vajavad ikkagi erivarustust. Selles osas pole veel Saksamaa mänguasjapoodidest midagi kaasa haaranud, aga kui meelde tuletada, siis mingeid asju seal oli ka füüsika koha pealt. Lisaks on mul siin vaikne lootus Ahhaa keskuse erinevate töötubade suhtes.  Kas selliselt kõik vajalik kaetud saab, seda ma hetkel kommenteerida ei oska - aga seonduvalt mõtteid natuke allpool.

Kehaline kasvatus. Ka siin on vaja väga palju erinevaid vahendeid, millega erinevaid spordialasid harrastada. Paljud on meil juba niikuinii olemas ja muretsetud (suusad, uisud, korvpall, võrkpall, jalgpall, sulgpallikomplekt, indiacapall jne). Küll on aga olemas mingi hulk sellist varustust, mida ma ilmselt ei hakka kunagi ise ostma perele - ketas kettaheite jaoks, oda odaviske jaoks, kõrgushüppeks vajalik, teivashüppeks vajalik, tõkkejooksu tõkked jne. Omaette küsimus on see, kui hädavajalik on absoluutselt kõige läbiproovimine, või piisab ka sellest, kui laps tegeleb erinevate pallimängudega, jookseb, ujub, sõidab ratast, suusatab, uisutab. Eks ma vaikselt siin vaatan ja mõtlen sellel teemal, et kui palju ja mida vaja on. Ei ole ju kõikidel väikekoolidelgi absoluutselt kõikide spordialade varustust.

Kui nüüd tõesti jääb mõnel ainel olulise asja õpetamine vahendite taha kinni, siis mina näen ühte peamist head lahendust. See on koostöö kooli ja pere vahel. Koolil on ju eeldatavasti need vahendid olemas, ja neil ei tohiks ju midagi selle vastu olla, kui koduõpilasele vahepeal lubada mingit asja kasutada. Seda ei ole küll seaduses nõutud, nii et tegu puhtalt kokkuleppele jõudmisega ja kooli ning õpetajate vastutulelikkusega, sest jah, mingit lisategevust see õpetajatelt nõuab.

Üleüldse on nii, et koduõppele minnes tuleks minna sellise kooli alt ja selliste õpetajatega, kellega on hea suhe ja koostöö. Ja koostööd tasub õpetajate ja kooliga teha usinalt. On ju õpetajatel ikkagi palju teadmisi ja kogemusi nii erinevate ainete kui ka õppemetoodika alalt üldse. Mina olen näiteks oma laste õpetajatelt väga palju tuge ja häid mõtteid saanud (olgugi, et me kohtume suhteliselt harva, aga siis see-eest võtame rahulikult aega ja suhtleme pikalt) ja neile ääretult tänulik selle eest.

Nii et mis ma siis kokkuvõttes arvan varustuse teemal.

Mingi hulk on asju, mida võib vabalt endale koju soetada. Ka Eesti poodidesse on järjest rohkem kõiksugu teadusega seotud "mänguasju" jõudmas. Abiks on ka Ahhaa ja selle juures olev teadusasjade pood. Ja vajadusel saab ju ka internetis tuhlata ja väljamaalt midagi tellida, kui ise reisile minekut plaanis ei ole.

Nende asjade osas, mida koju soetada ei taha/ei saa, on mõistlik teha koostööd kooliga ja uurida võimalusi nende vahendite kasutamiseks. Siin sõltub nüüd kõik õpetajate vastutulelikkusest, nii et tasub omale tore kool ja toredad õpetajad valida.

Lisaks saab uurida erinevatest ringidest/trennidest, kas nad lubaksid enda juures erinevate vahenditega kätt proovida. Jällegi - teema puhtalt inimeste tasandil suhtlemisest ja kokkulepetele jõudmisest.

Aru tuleb saada, et sellised erikokkulepped on loomulikult teistele tülikad selles mõttes, et nad peavad tegema mingeid lisaliigutusi teie heaks, aga küsida ja arutada ikka tasub, et kas on mingi variant, mis oleks teisele poolele võimalikult lihtsalt teostatav ja teile sobiv. Kõigiga ja igal pool kindlasti kokkuleppele ei jõua, aga mõnes kohas usutavasti ikka.

Eks ma annan teada, kui meil mõni "edulugu" selliste kokkulepete saavutamisel tekib. Hetkel lihtsalt kõik vajalik endal olemas olnud, nii et veel ei ole vajadust olnud lisavahendeid otsima hakata.

2 kommentaari:

Mytsi Wabrik ütles ...

Kehalise kasvatuse osas on abiks erinevad spordikeskused. Hantleid jms leidub sealt ohtralt. Ka teivashüpet saab teha ja oda visata. Miks mitte võtta üks eratund odaviske treenerilt, kes tutvustab lühidalt, mis see oda üldse on. Vaevalt, et kooli kehalises kasvatuses oluliselt rohkem saab. Aga põhirõhk peaks siiski olema lapse maailmapildi avardamises, seega igast valdkonnast üks tutvustav tund (iga asja eest ei pea õnneks maksma, sest kui minna mõne treeniva inimese juurde ja paluda, et ta paar tutvustavat asja lapsele räägiks- no vaevalt neid inimesi palju on, kes resoluutse ei ütlevad:D).

Ja väga paljusid asju saab ka Soomest osta (et see on nagu lähemal kui saksamaa:D). Ma ostsin siit Heureka keskusest lapsele keemia ja füüsika komplekti ning komplekti, millega planeete uurida, st ise teeme need valmis ja paneme rippuma.

Ja loomulikult saab väga paljusid asju ise teha. Tasub vaid fantaasial lennata lasta.

Käsitöötunni võib nt mööda saata mõnes talus, kus laps saab proovida erinevaid tööriistu (mu meelest Eestis isegi on paar sellist talu, kus turiste pannaksegi "tööle").

Kokkuvõttes materjalidest ja võimalustest puudust ei tule. Ja Füüsika katseid saab sisuliselt eranditult koduste vahenditega teha. Optika jaoks pole tarvis moodsaid vahendeid, on vaid luupi ja klaasikilde tarvis;)

Katri ütles ...

Väga head mõtted. Siit on nii mõndagi, mida hea rakendada.

Saksamaalt toome me sellepärast, et aeg-ajalt satume sinna. Kuna käime vähemalt korra (aga sageli mitu korda) aastas autoga euroopas reisimas, siis enamasti jääb Saksamaa lihtsalt tee peale. Soome on muidugi lähemal jah :)

Füüsika koha pealt kummitab mul peas gümnaasiumieksami praktiline osa, kui pidin vee pindpinevustegurit määrama. Käed värisesid küll, aga tulemuseks tuli täpselt raamatu vastus, ise ka olin üllatunud, et nii hästi sain. Aga jah - põhikooli füüsikas väga keerulisi seadeid veel vist vaja ei ole tõesti :)